Admiral Kuznetsov

Riigi nuumal: milleks Briti laevastik "Admiral Kuznetsovi" seiras

75
(Uuendatud 22:00 26.01.2017)
Ühendkuningriik kulutas Venemaa põhjalaevastiku lennukikandjast raskeristleja "Admiral Kuznetsov" jälgimisele 1,4 miljardit naela

Aleksandr Hrolenko, RIA "Rossija Segodnja" vaatleja

Ühendkuningriik kulutas Venemaa põhjalaevastiku lennukikandjast raskeristleja "Admiral Kuznetsov" jälgimisele 1,4 miljardit naela. Sellest teatas 24. jaanuaril väljaanne The Times.

Kui Venemaa laevade lahingugrupp teel Vahemerre Suurbritannia rannikust möödus, saatis teda pidevalt hävitaja HMS Duncan ja fregatt HMS Richmond. Peagi hoiatasid Ühendkuningriigi parlamendisaadikud kuningliku mereväe laevade vähesusest ja tehnilistest puudustest tingitud riigi kaitsevõime languse eest.

Pärast ülesande täitmist Vahemerel pöördusid Venemaa laevad tagasi koju. Briti mereväelased tulid neid taas eskortima ja debatid parlamendis said uue hoo.

Venemaal on õigus oma sõjalaevu rahvusvahelistes vetes liigutada ja laevade lahingugrupi tagasipöördumine Severomorskisse ei kujutanud endast ühelegi Euroopa riigile mingit ohtu.

Jääb mulje, et kallid eskortimisoperatsioonid ja sellega kaasnev infomüra teenivad üksnes Briti sõjalaevastiku ümberrelvastamiseks eelarvevahendite väljaajamise ja tema tegelikelt probleemidelt maksumaksjate tähelepanu kõrvalejuhtimise eesmärki.

Kust Kuninglikul mereväe king kõige rohkem pigistab?

Pidevad rikked

Kuningliku pealveelaevastiku koosseisus on 13 "Type 23" fregatti (ehitatud aastatel 1987-2002) ja kuus "Type 45" hävitajat (aastatest 2003-2013). Briti kaitseministeeriumi avalduse kohaselt lähevad need laevad rikete tõttu tihti rivist välja.

See käib ka kuue uusima hävitaja kohta, mis maksid igaüks 1 miljard naela (probleemid jõuseadmetega). Nende remont maksab kümneid miljoneid, 2019. aastal kavatsetakse need, praktiliselt uued hävitajad moderniseerida. Lähimal ajal probleemile lahendust ei paista: kulutused laevastikule kasvavad, laevu ei jätku.

"Admiral Kuznetsovi" eskortinud HMS Duncan kaotas 23. novembril 2016 rikke tõttu käigu ja pukseeriti HMNB Devonport mereväebaasi ning NATO ülesanne jäi täitmata. See on kõnekas näide laevastiku lahinguvõimest, sest HMS Duncan on kõige uuem "Type 45" seeria lahingulaev, mis on teenistuses olnud kõigest kolm aastat. Nende laevade relvastusse kuulub õhutõrje raketikompleks PAAMS, 114-mm kaliibriga suurtükid, automaatsed õhutõrjekahurid, allveelaevatõrje ja miini-torpeedo seadmed.Briti parlament hoiatas juba 2009. aastal "ülemäärase optimismi eest hinnangu andmisel tehnilistele probleemidele", mis on viinud riigi mereväe kulude kasvule. Selle tagajärjel sai laevastik kuus "maailma võimsamat" hävitajat kahekümne asemel.

Briti kaitsestrateegia kuni 2020. aastani näeb ette relvajõudude moderniseerimise ja ümberrelvastamise. 2025. aastaks kavatseb Ühendkuningriik teha selleks kulutusi 250 miljardi dollari ekvivalendis.

Kaitseministeeriumis väitel kuluvad need miljardid kahe uue lennukikandja ja allveelaevade ehituseks. 2020-ndatel kavatsevad britid asendada "Type 23" fregatid uue põlvkonna projekti laevadega (Global Combat Ship). Strateegia kohaselt võib laevastik saada 26 lahingulaeva.

Allveereaalsus

Ühendkuningriigi mandritevaheliste ballistiliste rakettidega "Trident" relvastatud strateegilised allveelaevad (baas asub Šotimaal) tegelevad peamiselt Arktika jääaluste vete patrullimisega.

London peab oma tuumajõude võimaliku agressiooni heidutuse, rahvusliku julgeoleku, rahu ja stabiilsus tagamise kõige efektiivsemaks vahendiks. Kuid kolme tuhande kilomeetri kaugusel Barentsi merel patrullipiirkonnas asuvad Kuningliku mereväe tuumaraketid ei ole saareriigi julgeoleku tagamiseks parim abinõu.

Samal ajal on Arktika Venemaa mereväedoktriini prioriteediks ja tema mereväekomponent tuumatriaadi kõige efektiivsem osa. Kas briti meremeestel tasub ikka arktiliste jäämasside all riske võtta?

USA ranniku lähedal "Trident" raketi nurjunud veealusest laskmisest lekkinud informatsiooni taustal kinnitas Briti peaminister Theresa May 22. jaanuaril rahvuslike tuumajõudude usaldusväärsust. Allveelaevaga HMS Vengeance toimunud erakorralise vahejuhtumi põhjuste kohta teateid ei ole siiani esitatud.

On teada vaid, et allveelaev (Type Vanguard) läks merele pärast 350 miljonit naela maksnud remonti ja varsti pärast vahejuhtumit toetas Briti parlament "Trident" moderniseerimise programmi, mille maksumus on 31 miljardit naela. Moderniseerimine käib pidevalt juba 2011. aastast.

WikiLeaks võrgulehel on avaldatud allveelaevnikust inseneri William McNeilly "Trident" turvasüsteemi olukorda paljastav ettekanne, millest nähtub, et Ühendkuningriik on tuumakatastroofi äärel. Võimalik, et insener liialdab pisut, kuid juba tema avameelitsemise fakt iseenesest annab tunnistust Briti allveelaevastiku ebausaldusväärsusest.

Juhtlaev Vanguard võeti relvastusse 1994. aastal ning selle tüübi neljas ja viimane laev 2001-l. Nende teenistusaeg on 30 aastat. Moderniseerimiskava näeb ette Vanguard laevade asendamist uutega alates 2030. aastast.

Kaitseministeerium on juba sõlminud lepingu kompaniiga BAE Systems Maritime-Submarines uue allveelaeva Successor väljatöötamiseks, mille maksumus on 79 miljonit naela.

Ühendkuningriigis on paljudel poliitikutel tugevad impeeriumimeelsed ambitsioonid. Londoni jaoks üsnagi nutust olukorda mereväes püüab Briti kaitseministeerium kompenseerida õhu- ja maaväe aktiivsusega Lähis-Idas, Kontinentaal-Euroopas ja eriti Ukrainas.

Venemaa vastane aktiivsus juhib maksumaksjate tähelepanu kõrvale Briti kaitseministeeriumi probleemidest merel. Kuid reaalsus mõjub ikkagi kainestavalt.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

75
Tagid:
Admiral Kuznetsov