Admiral Kuznetsov

Riigi nuumal: milleks Briti laevastik "Admiral Kuznetsovi" seiras

78
(Uuendatud 22:00 26.01.2017)
Ühendkuningriik kulutas Venemaa põhjalaevastiku lennukikandjast raskeristleja "Admiral Kuznetsov" jälgimisele 1,4 miljardit naela

Aleksandr Hrolenko, RIA "Rossija Segodnja" vaatleja

Ühendkuningriik kulutas Venemaa põhjalaevastiku lennukikandjast raskeristleja "Admiral Kuznetsov" jälgimisele 1,4 miljardit naela. Sellest teatas 24. jaanuaril väljaanne The Times.

Kui Venemaa laevade lahingugrupp teel Vahemerre Suurbritannia rannikust möödus, saatis teda pidevalt hävitaja HMS Duncan ja fregatt HMS Richmond. Peagi hoiatasid Ühendkuningriigi parlamendisaadikud kuningliku mereväe laevade vähesusest ja tehnilistest puudustest tingitud riigi kaitsevõime languse eest.

Pärast ülesande täitmist Vahemerel pöördusid Venemaa laevad tagasi koju. Briti mereväelased tulid neid taas eskortima ja debatid parlamendis said uue hoo.

Venemaal on õigus oma sõjalaevu rahvusvahelistes vetes liigutada ja laevade lahingugrupi tagasipöördumine Severomorskisse ei kujutanud endast ühelegi Euroopa riigile mingit ohtu.

Jääb mulje, et kallid eskortimisoperatsioonid ja sellega kaasnev infomüra teenivad üksnes Briti sõjalaevastiku ümberrelvastamiseks eelarvevahendite väljaajamise ja tema tegelikelt probleemidelt maksumaksjate tähelepanu kõrvalejuhtimise eesmärki.

Kust Kuninglikul mereväe king kõige rohkem pigistab?

Pidevad rikked

Kuningliku pealveelaevastiku koosseisus on 13 "Type 23" fregatti (ehitatud aastatel 1987-2002) ja kuus "Type 45" hävitajat (aastatest 2003-2013). Briti kaitseministeeriumi avalduse kohaselt lähevad need laevad rikete tõttu tihti rivist välja.

See käib ka kuue uusima hävitaja kohta, mis maksid igaüks 1 miljard naela (probleemid jõuseadmetega). Nende remont maksab kümneid miljoneid, 2019. aastal kavatsetakse need, praktiliselt uued hävitajad moderniseerida. Lähimal ajal probleemile lahendust ei paista: kulutused laevastikule kasvavad, laevu ei jätku.

"Admiral Kuznetsovi" eskortinud HMS Duncan kaotas 23. novembril 2016 rikke tõttu käigu ja pukseeriti HMNB Devonport mereväebaasi ning NATO ülesanne jäi täitmata. See on kõnekas näide laevastiku lahinguvõimest, sest HMS Duncan on kõige uuem "Type 45" seeria lahingulaev, mis on teenistuses olnud kõigest kolm aastat. Nende laevade relvastusse kuulub õhutõrje raketikompleks PAAMS, 114-mm kaliibriga suurtükid, automaatsed õhutõrjekahurid, allveelaevatõrje ja miini-torpeedo seadmed.Briti parlament hoiatas juba 2009. aastal "ülemäärase optimismi eest hinnangu andmisel tehnilistele probleemidele", mis on viinud riigi mereväe kulude kasvule. Selle tagajärjel sai laevastik kuus "maailma võimsamat" hävitajat kahekümne asemel.

Briti kaitsestrateegia kuni 2020. aastani näeb ette relvajõudude moderniseerimise ja ümberrelvastamise. 2025. aastaks kavatseb Ühendkuningriik teha selleks kulutusi 250 miljardi dollari ekvivalendis.

Kaitseministeeriumis väitel kuluvad need miljardid kahe uue lennukikandja ja allveelaevade ehituseks. 2020-ndatel kavatsevad britid asendada "Type 23" fregatid uue põlvkonna projekti laevadega (Global Combat Ship). Strateegia kohaselt võib laevastik saada 26 lahingulaeva.

Allveereaalsus

Ühendkuningriigi mandritevaheliste ballistiliste rakettidega "Trident" relvastatud strateegilised allveelaevad (baas asub Šotimaal) tegelevad peamiselt Arktika jääaluste vete patrullimisega.

London peab oma tuumajõude võimaliku agressiooni heidutuse, rahvusliku julgeoleku, rahu ja stabiilsus tagamise kõige efektiivsemaks vahendiks. Kuid kolme tuhande kilomeetri kaugusel Barentsi merel patrullipiirkonnas asuvad Kuningliku mereväe tuumaraketid ei ole saareriigi julgeoleku tagamiseks parim abinõu.

Samal ajal on Arktika Venemaa mereväedoktriini prioriteediks ja tema mereväekomponent tuumatriaadi kõige efektiivsem osa. Kas briti meremeestel tasub ikka arktiliste jäämasside all riske võtta?

USA ranniku lähedal "Trident" raketi nurjunud veealusest laskmisest lekkinud informatsiooni taustal kinnitas Briti peaminister Theresa May 22. jaanuaril rahvuslike tuumajõudude usaldusväärsust. Allveelaevaga HMS Vengeance toimunud erakorralise vahejuhtumi põhjuste kohta teateid ei ole siiani esitatud.

On teada vaid, et allveelaev (Type Vanguard) läks merele pärast 350 miljonit naela maksnud remonti ja varsti pärast vahejuhtumit toetas Briti parlament "Trident" moderniseerimise programmi, mille maksumus on 31 miljardit naela. Moderniseerimine käib pidevalt juba 2011. aastast.

WikiLeaks võrgulehel on avaldatud allveelaevnikust inseneri William McNeilly "Trident" turvasüsteemi olukorda paljastav ettekanne, millest nähtub, et Ühendkuningriik on tuumakatastroofi äärel. Võimalik, et insener liialdab pisut, kuid juba tema avameelitsemise fakt iseenesest annab tunnistust Briti allveelaevastiku ebausaldusväärsusest.

Juhtlaev Vanguard võeti relvastusse 1994. aastal ning selle tüübi neljas ja viimane laev 2001-l. Nende teenistusaeg on 30 aastat. Moderniseerimiskava näeb ette Vanguard laevade asendamist uutega alates 2030. aastast.

Kaitseministeerium on juba sõlminud lepingu kompaniiga BAE Systems Maritime-Submarines uue allveelaeva Successor väljatöötamiseks, mille maksumus on 79 miljonit naela.

Ühendkuningriigis on paljudel poliitikutel tugevad impeeriumimeelsed ambitsioonid. Londoni jaoks üsnagi nutust olukorda mereväes püüab Briti kaitseministeerium kompenseerida õhu- ja maaväe aktiivsusega Lähis-Idas, Kontinentaal-Euroopas ja eriti Ukrainas.

Venemaa vastane aktiivsus juhib maksumaksjate tähelepanu kõrvale Briti kaitseministeeriumi probleemidest merel. Kuid reaalsus mõjub ikkagi kainestavalt.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

78
Tagid:
Admiral Kuznetsov
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde