Venemaa esindab ka majandusarengu minister Maksim Oreškin

Venemaa ja investorid silmitsevad teineteist

52
(Uuendatud 10:30 22.01.2017)
Venemaa peamine eesmärk on saada tagasi lahkunud välisinvesteeringud ning tuua riiki uut väliskapitali

TALLINN, 19. jaanuar — Sputnik. Šveitsis Davosis algas teisipäeval iga-aastane ülemaailmne majandusfoorum (WEF). Vene delegatsiooni juhiks on sel aastal Venemaa esimene aseminister Igor Šuvalov. Riiki esindavad ka majandusarengu minister Maksim Oreškin ja asepeaminister Olga Golodets, vahendas RIA Novosti.

Venemaa delegatsiooni peamine eesmärk on sel aastal — saada tagasi Venemaalt lahkunud välisinvesteeringud ning tuua riiki uut väliskapitali. Seda nentis eelnevalt, Gaidari foorumi käigus Maksim Oreškin ise. Ennekõike rõhutas uus majandusarengu minister, et Venemaa majandus on juba tõusuteel ning valitsus keskendub majanduskasvu struktuursete piirangute ületamisele, mis tähendab, et suurimat tulu oma investeeringutest teenivad need investorid, kes asuvad kiiremini tegutsema ja otsustavad kohe praegu panustada rahalisi vahendeid Venemaa majandusse. Sellesama mõtte kavatseb minister viia ka Davosi foorumist osavõtjateni.

Otsus oleneb aktsionäridest

Davosi foorumi osalised kaaluvad juba ise ka võimalusi Venemaa turule naasmiseks. Nii näiteks teatas Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga (EBRD) president Suma Chakrabarti WEF-is töö käigus, et 3-6 kuu jooksul võib pank vene projektide rahastamist jätkata. Rahasaamine EBRD-st lõppes 2014. aastal, kui jõustusid Krimmi annekteerimisest ajendatud Venemaa-vastased sanktsioonid.

Kuid otsuse Venemaale naasmisest peab langetama mitte EBRD juht, vaid panga antsionärid. Kui nad hääletavad vene projektide rahastamise jätkamise poolt, siis on võimalik tegevus kiiresti taastada, kuivõrd pank on oma töötajaskonna meie riigis säilitanud.

Ent eksperdid on selliste väljavaadete suhtes seni pugem vaoshoitud. Saada toetust sedavõrd suurelt investorilt nagu EBRD on vägagi keeruline, kinnitab ettevõtte A-Markets juhtivanalüütik Artjon Dejev.

„Kõik panga otsused eeldavad lobitööd tema suuraktsionäridelt, kelle seas on USA, Inglismaa ja Saksamaa — seega ringkonnad, kes algselt ässitasidki Venemaa-vastast sanktsioonisõda valla päästma," toonitab ta.

„Senikaua, kuni sanktsioone ei leevendata, vaevalt küll tasub panga poolt loota innukat Venemaale naasmist," nõustub Dejeviga General Investi varahaldur Deniss Gorev. Tema sõnul pelgavad investorid Venemaal struktuurseid riske, ja nimelt — naftatulude suurt kontsentratsiooni.

Kuid põhiliseks investoreid pidurdavaks teguriks on siiski jäänud poliitilised riskid. „Ja asi ei seisne koguni Krimmis, on rohkesti muidki küsitavusi — näiteks Minski kokkulepetega seotud küsimused, mis on tänini lõplikult lahendamata," selgitab riikliku uurimisinstituudi kõrgema majanduskooli rakendusliku makromajanduse kateedri juhataja Igor Nikolajev. Kui lepingu tingimused saavad täiel määral täidetud, siis pole välistatud, et sanktsioonidki osaliselt tühistatakse, usub ta. Vastasel juhul, on Nikolajev veendunud, ei õnnestu Venemaa jaoks väliskapitaliga seotud olukorda oluliselt muuta ja investeeringute atraktiivsust suurendada.

On, mida pakkuda

Samal ajal võib Venemaa olla sanktsioonidest hoolimata välisinvestoritele siiski potentsiaaleselt huvipakkuv. Eelkõige krediidi- ja investeeringutulu on Venemaa paraneva makromajanduse taustal täna oluliselt kõrgem kui teistes riikides, märgib Deniss Gorev.
Venemaa ahvatleb investeerima tänu suurtele toorainevarudele, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõule ja sisenõudlusele, mis on majanduse taastumise taustal kasvamas, usub panga BCS Ultima tegevdirektor Stanislav Novikov.

Seda vaatenurka toetab ka General Investi peadirektor Aleksei Ištšenko, märkides, et investoritele pakuvad alati huvi alahinnatud, ent mõistetavate mängureeglitega turud. Niisuguseks turuks ongi nüüd saanud just Venemaa.

„Venemaa võib pakkuda välisinvestoritele regioonidevahelisi ühisprojekte nafta- ja gaasitööstuses, keemiatööstuses, aga ka põllumajanduses, mille ressursid on ilmselgelt piiratud, tingituna jätkuvast sanktsioonidepõhisest vastasseisust Läänega," märgib Dejev.
Temaga sama meelt on ka Igor Nikolajev. Tema sõnul väärivad praegustes keerulistes majandusoludes dünaamilisust demonstreerivad tootmisharud investorite teravapilgulist tähelepanu. Selliste tööstusarude kilda kuulavad Nikolajevi hinnangul toiduainete-, keemia- ja ravimitööstus.

Leevendust oodates

Üldiselt loodavad eksperdid, nagu ka Venemaa esindajad Davosis, et foorumi tulemusena hakkab Venemaa-vastane retoorika pehmenema. Kuigi konkreetsetest sammudest on veel vara kõnelda — kuni USA valitud president Donald Trump pole veel ametisse astunud, jääb sanktsioonide küsimus lahtiseks ning seega kestab ka teiste riikide jaoks „ooterežiim".

Seejuures, selgitab Stanislav Novikov, „kui tegelik suhtumine USA poolt muutub, siis järgneb talle ka Euroopa, et mitte kaotada konkurenstis Venemaa turu pärast." Eeldada, et Šveitsis toimuv foorum muudab radikaalselt olukorda seoses välisinversteeringutega Venemaa majandusse, ei tasu. Nagu ütleb Aleksei Ištšenko, on tegemist puhtpoliitilise küsimusega, ja Davosis seda ei lahendata.

Davosi majandusfoorumi ajalugu ja eesmärgid
© RIA Novosti .
Davosi majandusfoorumi ajalugu ja eesmärgid
52
Tagid:
majandus, foorum, investor, aktsionär, Šuvalov, Golodets, Oreškin, Davos, Šveitsi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde