London

Valus saab olema

102
(Uuendatud 10:54 20.01.2017)
Ühendkuningriigi peaminister valis karmi Brexit'i

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Piitsad, pehmed käerauad, silmakatted ja muud intiimsed mänguasjad — mitte midagi sellist Ühendkuningriigi peaminister Theresa May Tema Kõrguse alamatele ei paku. Kuigi nimetus "karm", nagu ta oma Brexit'i varianti nimetas, peaks ühe teise tegevusega seoses just selliste riistadega kaasas käima.

Nagu ütlevad seksipatoloogid, juhtub see siis, kui tunned oma partnerit läbi ja lõhki ja otsid mitmekesisust uutest, võib-olla koguni valuaistingutest. Kuid Ühendkuningriigil ei ole Euroopa Liiduga mingit lähedast partnerlust ette näha, hoopis vastupidi. Väljumine saab olema täielik ja tingimusteta.

Täna teatas Theresa May sellest ametlikult. Lahutusest Euroopa Liiduga kõikides punktides, mis välistab igasugused liikmelisuse elemendid. Isegi ei mingit assotsieerunud koostööd. Ei mingit "spagaati", kus üks jalg oleks siin ja teine seal. "Me ei kavatse rakendada mingeid teistes riikides tuntud koostöömudeleid Brüsseliga," tsiteerisid meediaväljaanded peaministri ettekannet juba varakult.

Nii et riik teaks juba enne tema publiku ette ilmumist, et polegi see Brexit nii hirmus, nagu teda kujutatakse, ta võib osutuda veelgi hirmsamaks.

Hüvasti öeldakse mitte ainult EL ja tema migrantidele, vaid ka ühisturule ja tolliliidule. Kokku 12 punkti. Nende hulgas on riigipiiride üle kontrolli taastamine, Euroopa kohtu jurisdiktsiooni alt väljumine ja võibolla alles kunagi hiljem kirjutatakse alla vabakaubanduse kokkulepe. Ta usub, et kõik see viib "Globaalse Ühendkuningriigi" loomisele.

Jumal sellega, et siis hakkab juba küll küllale liiga tegema. Küllap ta tahtis vaid olla samal lainel Trumpiga, kes nõuab "Ameerika hiilguse tagastamist", ega mõelnud, et tema puhul kõlab see tautoloogiana. Välja kukkus aga koguni nagu oksüümoron (vastandväljendus), nagu elav laip, helisev vaikus või magus valu.

Paanikas on isegi need britid, kes hääletasid Brexiti poolt, sest nad hääletasid Brexiti, mitte May, õigemini, mitte tema arusaamise poolt sellest, kuidas see toimuma peaks. Kuigi selle aja peale on tekkinud tunne, et just arusaamist asjast tal polegi.

Halb eelaimus läkski täide. Selleks, et kõik viimse õmbluseni katki käristada, pole palju tarkust vaja. Ülemäära emotsionaalne juuksur võib pärast paari-kolme ebaõnnestunud liigutust küll hüüatada: "Küll ma olen saamatu!" ja hakata siis klienti habenoaga pähe lõikuma. May aga jättis enesekriitika osa vahele ja hakkas kohe habemenoaga rapsima.

Nii juhtus sellepärast, et kõik jooksis kokku. Kõigepealt ärritus, et tuli lõigata seda, mida külvas hoopis Cameron. Siis peataolek, et see polnud talle silmnähetavalt jõukohane. Edasi tuli solvumine, et ilmselt viimasel Ühendkuningriigi osalusega EL tippkohtumisel ei kutsutud teda isegi tööalasele õhtusöögile. Muidu oleks võinud ju "aanispitsi", "tuisutopsi" või "reispassigi" võtta.

Ja lisaks veel rahuldamata ambitsioonid. Temast loodeti ju "teist raudset leedit". Ühesõnaga, kõik see kokku tekitas afektiseisundi. Sellises seisundis võib aga hirmsaid asju juhtuda, kokku käkerdada mida iganes.

Temalt oodati hoopis suuremat leidlikkust. Loodeti, et hundid söönuks saaksid ja lambad terveks jääksid. Nüüd jääb üle vaid oodata, millal ta peast mädanema hakkab. Kõva naela ei jõutudki ära oodata. Enne May avaldust see mitte just kukkunud aga rippu vajus küll. Vaevalt et peaministri sellisest eelmängust Brexitile see tõusma hakkab. Nii et võib-olla läheb piitsa ja pehmeid käeraudu ikkagi veel vaja.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

102
Tagid:
Brexit, May, Theresa May, Suurbritannia, EL
Teema:
Lõputu Brexit (82)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde