Vene Iskanderid on suutelised tulistama rakette Poolast liikvele minevate NATO vägede pihta

Vene raketikompleksid Iskander katavad kogu Baltikumi

196
(Uuendatud 14:54 17.01.2017)
Raketisüsteemide kaart kinnitab Venemaa ja NATO vahelise võimaliku sõja kohutavust

ТАLLINN, 16. jaanuar — Sputnik. Ameerika väljaanne The National Interest koostas interaktiivse skeemi, millel on tähistatud Venemaa maismaal ja merel baseeruvate ründerakettide ja vastavate NATO relvade paigutusalad. Ajakiri teeb järelduse, et Venemaa ja alliansi vahelise reaalse sõjalise konflikti puhkemise korral osutub see „kaootiliseks, julmaks ja kohutavaks", vahendab portaal Inosmi.

NATO on asunud rotatsiooni korras tugevdama lahingulist kontingenti, kelle ülesannete hulka kuulub vastupanu Venemaa „agressioonile", meenutab väljaanne. Poolasse saabusid 8. jaanuaril alanud üheksa kuud kestva missiooni raames esimesed 3 500 ameerika sõdurit. 4. jalaväediviisi koosseisu kuuluv 3. soomusbrigaadi lahinguüksus dislotseerus Żagańis ja Pomorzes ning rongidel järgnes neile 87 tanki M1 Abrams.

Kaliningradi paigutatud raketid on „NATO jaoks tõsine peavalu"

Väljaanne märgib, et NATO sõjaväebaas Żagańis asub Iskander-M tüüpi lühimaarakettide tegevusraadiuse piiril ja kui USA sõdurid liiguvad Żagańist edasi, satuvad nad rakettide löögiulatusse.
Seetõttu kujutavad Kaliningradi paigutatud raketid endast „NATO jaoks tõsist peavalu" — konflikti korral vajavad Balti riigid hädasti toetust liitlasvägedelt, Vene Iskanderid aga on suutelised tulistama rakette Poolast liikvele minevate NATO vägede pihta. Näitlikustamiseks avaldab väljaanne kaardi, millel on märgitud need „raketipesad", mis näitavad ära Euroopas paiknevate erinevate relvaliikide löögiulatuse. Kaardi valmistasid ette Washingtoni strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse eksperdid.

Карта зон A2AD России и НАТО в Европе
„Raketipesad“ näitavad ära Euroopas paiknevate erinevate relvaliikide löögiulatuse

Kaardil on näha Venemaa poolt maapealsete sihtmärkide hävitamiseks mõeldud relvade, õhutõrjesüsteemide ja Venemaa piiridele paigutatud merel baseeruvate relvade löögiulatus. Seda kaarti ei tasu pidada ammendavaks, täpsustab ajakiri, merel paikneva relvastuse paigutuspunktid on sellel küll tähistatud, kuid reaalse konflikti puhkedes võib nende asetus muutuda. Mis puutub NATOsse, siis on võimalik hinnata alliansi mereväerelvade maismaal paiknevatele sihtmärkidele ja raketitõrjeobjektidele suunatud relvade löögiulatust, samuti peamiste maabumissadamate asukohti, kuhu NATO saab meritsi või õhu kaudu lisajõude kohale toimetada.

Visuaalsel kujul esitatuna tekitab see informatsioon ärevust, kirjutab väljaanne. Venemaa läänepiiri raamistavad raketitõrjerelvad. Õhutõrjerakettide S-300 ja S-400 tegevusraadius hõlmab poole Poola territooriumist ja katab kogu Baltikumi ala — seega asub NATO konflikti korral tingimata neid raketisüsteeme neutraliseerima, et alliansi lennukid saaksid järgnevalt tagada Leedu, Läti ja Eesti kaitse.

Ühtlasi on sellel kaardil näha Venemaa haavatavad kohad. NATO Tomahawk-tüüpi rakettidega sõjalaevad võivad anda ründelöögi Venemaa suurimatele linnadele — sealhulgas pealinnale —, paiknedes neist väga suures kauguses, osutab väljaanne ja järeldab, et hüpoteetiline sõjaline konflikt osutuks „kaootiliseks ja kohutavas".

Аnalüüs ei ole NATOle soodne

Lääne eksperdid püüavad juba mitmendat korda modelleerida Vene Föderatsiooni ja NATO vahelise sõjalise konflikti võimalikku lõpptulemust.

Varem on uuringutekeskuse Rand Corporation analüütikud modelleerinud Venemaa oletusliku kallaletungi Balti riikidele ja jõudnud järeldusele, et Venemaa ületaks NATO jõude vägede arvukuse, relvade löögiulatuse ja relvastuse võimsuse poolest. Lisaks sellele ei suudaks USA ja tema sõjalise bloki liitlased taristust tervikuna tulenevate — logistikaga, käsuliinidega seotud ja teistes valdkondades leiduvate — probleemide tõttu piisavalt kiiresti olukorrale reageerida.

Peale selle juhivad analüütikud tähelepanu USA piiratud võimalustele selles, mis puudutab nende „põhilise trumbi" — lennuväe kasutamist. See on seotud asjaoluga, et Venemaal on tõenäoliselt maailma kõige võimsam „maa-õhk"-klassi rakettide arsenal. Aruande autorid jõudsid järeldusele, et „käesoleval hetkel… ei ole NATO võimeline oma kõige haavatavamate liikmete territooriumi edukalt kaitsma".

Sarnased prognoosid on esitatud ka George Masoni nimelise ülikooli ja West Pointi sõjaakadeemia professori Michael Hunzickeri ning Londoni ülikooli politoloogi, briti instituudi Chatham House eksperdi Aleksander Lanozhka uurimustes. Eelkõige leiavad eksperdid, et tavapärases sõjas, kui Venemaa võiks ette võtta ulatuslikke suunatud rünnakuid, kasutades oma üleolekut sõjatehnikas, sealhulgas merel ja õhuruumis, ei ole Balti riikidel võiduvõimalust ja neil tuleb üle minna partisaniliikumise ettevalmistamisele.

Baltikumi militariseerimine pole õigustatud

Moskvast on korduvalt väidetud, et nad ei ole huvitatud NATOga vastasseisu teravdamisest — ei Baltimaades ega kus iganes veel. Samas peab Venemaa NATO täiendavat taristut tema piiride ääres ähvarduseks ja lubab rakendada vastumeetmeid. Kusjuures Vene Föderatsiooni kaitseminister Sergei Šoigu teatas, et seoses olukorra teravnemisega edela suunal on Venemaa tugevdanud oma lahingukoosseisu Lõuna sõjaväeringkonnas.

Raketikompleks Iskander-M
© Sputnik / Григорий Сысоев

Vene Föderatsiooni välisministri Sergei Lavrovi sõnul ei eksisteeri Baltikumis ohtu, mis õigustaks selle ala militariseerimist, kõik vastastikust koostööd puudutavad küsimused tuleb aga selles piirkonnas lahendada juba olemas olevate mitmepoolsete kokkulepete raamides. Venemaa eeldab, et NATO juhindub oma otsustes tervest mõistusest, kuid on valmis astuma vajalikke samme selleks, et pareerida alliansi sõjalise potentsiaali suurendamisest tulenevaid ohte oma riiklikule julgeolekule, teatas minister.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

196
Tagid:
Iskander, raketikompleksid, NATO, Lavrov, Sergei Lavrov, Baltikum, Vene, Kaliningrad, Eesti