Vene Iskanderid on suutelised tulistama rakette Poolast liikvele minevate NATO vägede pihta

Vene raketikompleksid Iskander katavad kogu Baltikumi

225
(Uuendatud 14:54 17.01.2017)
Raketisüsteemide kaart kinnitab Venemaa ja NATO vahelise võimaliku sõja kohutavust

ТАLLINN, 16. jaanuar — Sputnik. Ameerika väljaanne The National Interest koostas interaktiivse skeemi, millel on tähistatud Venemaa maismaal ja merel baseeruvate ründerakettide ja vastavate NATO relvade paigutusalad. Ajakiri teeb järelduse, et Venemaa ja alliansi vahelise reaalse sõjalise konflikti puhkemise korral osutub see „kaootiliseks, julmaks ja kohutavaks", vahendab portaal Inosmi.

NATO on asunud rotatsiooni korras tugevdama lahingulist kontingenti, kelle ülesannete hulka kuulub vastupanu Venemaa „agressioonile", meenutab väljaanne. Poolasse saabusid 8. jaanuaril alanud üheksa kuud kestva missiooni raames esimesed 3 500 ameerika sõdurit. 4. jalaväediviisi koosseisu kuuluv 3. soomusbrigaadi lahinguüksus dislotseerus Żagańis ja Pomorzes ning rongidel järgnes neile 87 tanki M1 Abrams.

Kaliningradi paigutatud raketid on „NATO jaoks tõsine peavalu"

Väljaanne märgib, et NATO sõjaväebaas Żagańis asub Iskander-M tüüpi lühimaarakettide tegevusraadiuse piiril ja kui USA sõdurid liiguvad Żagańist edasi, satuvad nad rakettide löögiulatusse.
Seetõttu kujutavad Kaliningradi paigutatud raketid endast „NATO jaoks tõsist peavalu" — konflikti korral vajavad Balti riigid hädasti toetust liitlasvägedelt, Vene Iskanderid aga on suutelised tulistama rakette Poolast liikvele minevate NATO vägede pihta. Näitlikustamiseks avaldab väljaanne kaardi, millel on märgitud need „raketipesad", mis näitavad ära Euroopas paiknevate erinevate relvaliikide löögiulatuse. Kaardi valmistasid ette Washingtoni strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse eksperdid.

Карта зон A2AD России и НАТО в Европе
© Фото : csis.carto.com
„Raketipesad“ näitavad ära Euroopas paiknevate erinevate relvaliikide löögiulatuse

Kaardil on näha Venemaa poolt maapealsete sihtmärkide hävitamiseks mõeldud relvade, õhutõrjesüsteemide ja Venemaa piiridele paigutatud merel baseeruvate relvade löögiulatus. Seda kaarti ei tasu pidada ammendavaks, täpsustab ajakiri, merel paikneva relvastuse paigutuspunktid on sellel küll tähistatud, kuid reaalse konflikti puhkedes võib nende asetus muutuda. Mis puutub NATOsse, siis on võimalik hinnata alliansi mereväerelvade maismaal paiknevatele sihtmärkidele ja raketitõrjeobjektidele suunatud relvade löögiulatust, samuti peamiste maabumissadamate asukohti, kuhu NATO saab meritsi või õhu kaudu lisajõude kohale toimetada.

Visuaalsel kujul esitatuna tekitab see informatsioon ärevust, kirjutab väljaanne. Venemaa läänepiiri raamistavad raketitõrjerelvad. Õhutõrjerakettide S-300 ja S-400 tegevusraadius hõlmab poole Poola territooriumist ja katab kogu Baltikumi ala — seega asub NATO konflikti korral tingimata neid raketisüsteeme neutraliseerima, et alliansi lennukid saaksid järgnevalt tagada Leedu, Läti ja Eesti kaitse.

Ühtlasi on sellel kaardil näha Venemaa haavatavad kohad. NATO Tomahawk-tüüpi rakettidega sõjalaevad võivad anda ründelöögi Venemaa suurimatele linnadele — sealhulgas pealinnale —, paiknedes neist väga suures kauguses, osutab väljaanne ja järeldab, et hüpoteetiline sõjaline konflikt osutuks „kaootiliseks ja kohutavas".

Аnalüüs ei ole NATOle soodne

Lääne eksperdid püüavad juba mitmendat korda modelleerida Vene Föderatsiooni ja NATO vahelise sõjalise konflikti võimalikku lõpptulemust.

Varem on uuringutekeskuse Rand Corporation analüütikud modelleerinud Venemaa oletusliku kallaletungi Balti riikidele ja jõudnud järeldusele, et Venemaa ületaks NATO jõude vägede arvukuse, relvade löögiulatuse ja relvastuse võimsuse poolest. Lisaks sellele ei suudaks USA ja tema sõjalise bloki liitlased taristust tervikuna tulenevate — logistikaga, käsuliinidega seotud ja teistes valdkondades leiduvate — probleemide tõttu piisavalt kiiresti olukorrale reageerida.

Peale selle juhivad analüütikud tähelepanu USA piiratud võimalustele selles, mis puudutab nende „põhilise trumbi" — lennuväe kasutamist. See on seotud asjaoluga, et Venemaal on tõenäoliselt maailma kõige võimsam „maa-õhk"-klassi rakettide arsenal. Aruande autorid jõudsid järeldusele, et „käesoleval hetkel… ei ole NATO võimeline oma kõige haavatavamate liikmete territooriumi edukalt kaitsma".

Sarnased prognoosid on esitatud ka George Masoni nimelise ülikooli ja West Pointi sõjaakadeemia professori Michael Hunzickeri ning Londoni ülikooli politoloogi, briti instituudi Chatham House eksperdi Aleksander Lanozhka uurimustes. Eelkõige leiavad eksperdid, et tavapärases sõjas, kui Venemaa võiks ette võtta ulatuslikke suunatud rünnakuid, kasutades oma üleolekut sõjatehnikas, sealhulgas merel ja õhuruumis, ei ole Balti riikidel võiduvõimalust ja neil tuleb üle minna partisaniliikumise ettevalmistamisele.

Baltikumi militariseerimine pole õigustatud

Moskvast on korduvalt väidetud, et nad ei ole huvitatud NATOga vastasseisu teravdamisest — ei Baltimaades ega kus iganes veel. Samas peab Venemaa NATO täiendavat taristut tema piiride ääres ähvarduseks ja lubab rakendada vastumeetmeid. Kusjuures Vene Föderatsiooni kaitseminister Sergei Šoigu teatas, et seoses olukorra teravnemisega edela suunal on Venemaa tugevdanud oma lahingukoosseisu Lõuna sõjaväeringkonnas.

Raketikompleks Iskander-M
© Sputnik / Григорий Сысоев

Vene Föderatsiooni välisministri Sergei Lavrovi sõnul ei eksisteeri Baltikumis ohtu, mis õigustaks selle ala militariseerimist, kõik vastastikust koostööd puudutavad küsimused tuleb aga selles piirkonnas lahendada juba olemas olevate mitmepoolsete kokkulepete raamides. Venemaa eeldab, et NATO juhindub oma otsustes tervest mõistusest, kuid on valmis astuma vajalikke samme selleks, et pareerida alliansi sõjalise potentsiaali suurendamisest tulenevaid ohte oma riiklikule julgeolekule, teatas minister.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

225
Tagid:
Iskander, raketikompleksid, NATO, Lavrov, Sergei Lavrov, Baltikum, Vene, Kaliningrad, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde