Uus Reformierakonna esimees Hanno Pevkur

Pevkur: ma ei teinud räpast kampaaniat, aga selline kuvand jäi

31
(Uuendatud 11:06 08.01.2017)
Reformierakonna esimeheks valitud Hanno Pevkur rõhutas laupäeval pärast võitu, et tema kampaania ei olnud räpane, kuigi selline kuvand jäi.

TALLINN, 8. jaanuar — Sputnik. Pevkur ei usu, et Reformierakonnas on suur lõhe. Tema sõnul on partei olnud alati üks meeskond,  vahendas BNS.

"See, et on kaks kandidaati, tähendab, et tuleb anda erinevatele inimestele hääled. Mina, nagu kinnitas ka Kristen Michal, olen valmis edasi minema ühtse meeskonnana ja me teeme kõik selle nimel, et võita ka Tallinnas valijate usaldus," rääkis Pevkur "Aktuaalsele kaamerale".

Michal kritiseeris vastaskandidaat Pevkuri kampaaniat, mida ta nimetas räpaseks. "Üks meeskond jooksis lati alt läbi," märkis Michal, viidates Pevkurile.

Pevkur tõdes, et tema kampaania võis jätta räpase mulje.

"Kui võtate ka minu sõnavõtud erinevates kanalites kuu aja jooksul, siis ma pole kordagi solvanud ühtegi erakonnaliiget ega teinud räpast kampaaniat. Aga tõsi on see, et selline kuvand kahjuks jäi. Ma väga loodan, et saame sellest üle. See on tahavaatepeegel, me vaatame edasi ja läheme edasi ühtse meeskonnana," rääkis uus esimees.

Vastates küsimusele, kui kauaks Reformierakond opositsiooni jääb, ütles Pevkur, et kõigepealt tuleb erakond seada ühtseks meeskonnaks ning kirjutada uus programm ja põhikiri.

"Ja kui Eesti vajab uuesti sellist valitsust veel selle riigikogu koosseisu ajal, siis me oleme selleks valmis. Meil on riigikogu fraktsioonis kahe valitsuskoosseisu jagu suurepäraseid inimesi," lisas ta.

Oma kõnes hoiatas Pevkur vasakpoolsuse eest Eestis.

"Ma ei taha, et Eesti oleks vasakpoolsete maksueksperimentide katsepolügoon. Kui vaatame viimaseid muudatusi, mis valitsus teinud, siis need ettevõtluskeskkonnale hästi ei mõju. Täna juba kuuleme sõnumeid, kus valitsus mõtleb nelja-aastasele eelarvele ehk nad ei suuda olla tasakaalus aastate lõikes ja see on väga ohtlik trend. Kui seda trendi jätkatakse, siis see mõjub väga halvasti ettevõtluskeskkonnale," selgitas ta.

Pühapäeval kutsus Kristen Michal partei uut esimeest toetama. "Soovin edu uuele esimehele ja kutsun kõiki enda toetajaid Hannot ja uut juhatust toetama," kirjutas Michal Facebookis. "Erakond peab minema ühtsena edasi, uued eesmärgid ootavad. Nagu Hanno ka hetk tagasi oma tänukõnes ütles, on meil üks väike pealinn, kes vajab linnapead, ning ta toetab mind meie linnapeakandidaadina."

Pevkur kogus 1048 häält, tema vastaskandidaati Kristen Michal aga 635 häält.

Elektroonilislet andis oma hääle 1311 inimest ning üldkogul pandi valimiskasti 382 sedelit. Neist kaks olid kehtetud.

Reformierakonna üldkogu valis endale laupäeval ka uue juhatuse.

Juhatusse osutusid valituks Siim Kallas 1074 häälega, järgnesid Kaja Kallas 1063, Jürgen Ligi 999, Urmas Paet 907, Maris Lauri 865, Arto Aas 767, Anne Sulling 728, Urve Tiidus 719, Aivar Sõerd 709, Ants Laaneots 699, Urmas Klaas 657, Andrei Korobeinik 649, Laine Randjärv 615 ja Kalle Palling 543 häälega.

Reformierakonna juhatuse valimistel osales kokku 1660 erakonna liiget.

31
Tagid:
kampaania, valimised, Reformierakond, Andrei Korobeinik, Urmas Paet, Jürgen Ligi, Siim Kallas, Kaja Kallas, esimees, Hanno Pevkur, Kristen Michal
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde