Saksamaa politsei

Saksamaa politsei ja meedia varjavad migrantide toimepandud kuritegusid

295
(Uuendatud 16:54 04.01.2017)
Lääne-Saksa meedia imestab, miks idasakslastel ehk "ossidel" on säilinud selline igand nagu "rahvuslik eneseteadvus" ja kindel soovimatus vastu võtta tuhandeid migrante islamimaadest.

Dmitri Dobrov, Inosmi.ru vaatleja

Viimase kahe aasta jooksul on Saksamaal kasvanud välismaalaste, eelkõige ebaseaduslike migrantide poolt toime pandud kuritegude hulk. Saksamaa föderaalse kriminaalpolitsei (BKA) andmetel panid migrandid ainuüksi 2015. aastal toime üle 200 tuhande õigusrikkumise. Seda on üle 80% rohkem, kui eelnevatel aastatel, vahendas RIA Novosti.

Spetsialistide arvates on tegelikult toimepandud õigusrikkumisi tunduvalt rohkem, sest avaldatud arv kajastab vaid avastatud õigusrikkumisi, kuritegude avastamine Saksamaal ei küüni aga 50%-ni. Paljusid kurutegusid varjatakse teadlikult, sest politseile on antud korraldus põgenike toime pandud kuritegusid mitte avalikustada, et mitte üles kütta migrantidevastaseid meeleolusid ühiskonnas.

Enamasti on tegemist varguste, dokumentide võltsimiste ja muude "kergemate" kuritegudega. Kuid toime on pandud ka üle 36 tuhande "raske" kuriteo — kehavigastuste tekitamise, avaliku varguse ja jõhkra väljapressimise. Saksamaa politseiasutustesse esitati üle poolteise tuhande avalduse toimepandud vägistamiskatse kohta — kriminalistide arvates on see vaid tühine osa sedalaadi kuritegudest.

Saksamaa kriminaalametkondade töötajate liidu esimehe Andre Schulzi teatel ei lülitata kuni 90% Saksamaal toime pandud seksuaalkuritegudest üldse kuritegevuse statistikasse. Eriti on selline varjamine täheldatav migrantide suhtes. Eraldi tuuakse ära 260 juhtumit, kus Euroopasse jõudnud islamivõitlejad esinesid põgenikena.

Kõik need andmed, märgivad ettekande autorid, pole kaugeltki täielikud, sest need ei kajasta mitmete Saksamaa liidumaade andmeid ega arvesta Magribi riikidest (Magrib — piirkond Põhja-Aafrikas, hõlmab Marokot, Alžeeriat, Tuneesiat, Liibüat, Mauritaaniat ja Lääne-Saharat — toim.) tulnud isikuid. Kuid isegi sellest "pehmest" variandist selgub, et 2015. aastal saabunud migrantidest (üle 1 miljoni inimese) 20% on mingeid kuritegusid toime pannud.

Kuritegevuse tegelike andmete varjamine on Saksamaa võimude lemmiktaktika. Selle ilmekaks näiteks on juba kaasaegse Euroopa ajalukku läinud uusaastaöö Kölnis, kus sajad noored migrandid terroriseerisid sakslannasid. Politsei ja meedia varjasid seda vahejuhtumit mitu päeva.

Saksamaa ringhäälingu teine telekanal ZDF pidas toimetuse poliitika kaalutlustest lähtuvalt paremaks naiste ahistamisest Kölnis vaikida. Endine siseminister Hans-Peter Friedrich nimetas toimunut "vaikimise vandenõuks".

Saksamaa esitelekanali ARD vaikimine Freiburgis toime pandud kuriteost, kus noor Afganistani põgenik vägistas ja uputas sakslannast tudengi — Euroopa Komisjoni kõrgete ametnike tütre, kutsus Saksamaa sotsiaalmeedias esile pahameeletormi.

Telekanali juhtkond pidas seda uudist "vähetähtsaks", mis pakub vaid "piirkondlikku huvi". Tegelikkuses aga järgis toimetus ametlikku poliitilist korraldust mitte provotseerida ksenofoobseid meeleolusid. Kantsler Angela Merkel ja asekantsler Sigmar Gabriel kutsusid sellega seoses üles mitte tegema "enneaegseid järeldusi" ja "mitte üles kütma rahva rahulolematust".

Vaatamata sellele seostus see juhtum taas tsensuuriga Saksamaa meedias, mida ametlikult peetakse vabaks, kuid mis tegelikkuses järgib selgeid reegleid. Peamiseks tsensuuri elemendiks sellistel puhkudel on Saksamaa ajakirjanduskoodeksi direktiivi p. 12.1.

See punkt kohustab ajakirjanikke järgima enesetsensuuri, sealhulgas hoiduma "ilma tungiva vajaduseta" kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku rahvuse nimetamisest. See säte on üsna laialivalguv ja poliitkorrektsusest läbi imbunud meedia viib selle oma toimetuspoliitikaga absurdini.

Saksa võimud hoidsid peaaegu kaks kuud kinni teavet ka intsidendi kohta Berliini metroos. Videokaamera jäädvustas, kuidas Lähis-Ida elanikke meenutava välimusega mees lõi jalahoobiga trepist alla naisterahva, kes sai kukkumisest raskeid kehavigastusi. Alles hiljuti sai teatavaks, et huligaan ja tema kaaslased olid pärit Bulgaariast ja kuriteo toime pannud isik oli kinni peetud.

Selliseid vahejuhtumeid on lõputut hulk. Liberaalne Saksamaa meedia peab kurjategijate rahvuse ja päritolumaa kajastamist "ebasobivaks". Tõsi, tehakse ka erandeid, kui tegemist on niinimetatud "Vene maffiaga". Selleks kvalifitseeruvad kõik endise NSV Liidu aladelt pärit kurjategijad, sealhulgas Gruusia "korterivargad", kelle arvele langeb pea pool kõikidest Saksamaal toime pandud korterivargustest.

Selle aasta jaanuaris süüdistasid Saksamaa võimud Venemaad sekkumises oma siseasjadesse seoses "Liza juhtumiga". Tookord teatasid meediaväljaanded venekeelse tüdruku Liza röövimisest ja vägistamisest migrantide poolt Berliinis.

Hiljem ei leidnud see juhtum kinnitust, kuid diplomaatiline skandaal ikkagi toimus. Tõepoolest, juhtus eksitus, kuid keda uskuda, kui Saksa politsei ja meedia vaikivad eelkõige Lähis-Ida maadest pärit välismaalaste toime pandavaid kuriteod maha juba põhimõtteliselt.

Sergei Lavrov teatas hiljuti Hamburgis, et Saksa meedia on kõige russofoobsem kogu planeedil. Ja tal on õigus: Saksa meedia käes on mitte ainult russofoobsete, vaid ka natsionalismi ja seksuaalvähemusi toetavate materjalide avaldamise rekordid. Sellis neoliberaalset üksmeelt ei kohta isegi Prantsusmaa, Itaalia ega Ühendkuningriigi ajakirjanduses.

Selles mõttes on Saksamaa erijuhtum kogu Euroopa Liidus. Pärast sõda viisid Lääne okupatsioonivõimud läbi eksperimendi, et juurida sakslastest täielikult välja natsism ja ühtlasi kõik, mis on seotud saksa rahvusliku identiteedi ja konservatiivsete traditsioonidega.

See eksperiment suures osas ka õnnestus: uus poliitkorrektne hedonistlik ja vasakliberalistlik poliitkultuur, mida Lääne okupatsioonitsoonides sakslastesse süstiti, sai SLV-s normiks. On tähelepanuväärne, et nõukogude tsoonis (SDV-s) ei olnud sakslaste mentaliteet ümberformateeritud nii tugevalt.

Ja seejuures Lääne-Saksa meedia veel imestab, miks idasakslastel ehk "ossidel" on säilinud selline igand nagu "rahvuslik eneseteadvus" ja kindel soovimatus vastu võtta tuhandeid migrante islamimaadest. Lääne- ja idasakslased on psühholoogiliste ja maailmavaateliste näitajate poolest paljuski erinevad, kuigi formaalselt on neil sama emakeel.

Praegu ennast Läänes toimuva "suure konservatiivse revolutsiooni" suunas pöörava ja liberaalsete ning globaalsete väärtuste viimaseks kantsiks oleva Saksamaa poliitikat ei määra siiski "ossid". Kuid kui globalism on seletatav Saksamaa kui maailma juhtiva eksportööri huvidega, siis "ideeliselt jääreapäine" liberalism on seletatav vaid pärast sõda alistatud sakslaste peal tehtud sotsiaalpsühholoogilise eksperimendi tagajärgedega.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

295
Tagid:
migrandilaine, politsei, Saksamaa
Teema:
Terrorirünnak Berliini jõuluturul (18)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde