utin ja Abe arutasid territoriaalvaidluse teemal

Putin ja Abe territoriaaltülis lõpliku lahenduseni ei jõudnud

30
(Uuendatud 12:50 16.12.2016)
Jaapan nõudleb 1855. aasta kaubandus- ja piirilepingule viidates Kuriilide nelja lõunapoolset saart Iturupi, Kunashiri, Shikotani ja Habomaid. Moskva peab Lõuna-Kuriile Teise maailmasõja tagajärjel Nõukogude Liidule ja selle mantlipärijana Venemaale kuuluvaiks.

TALLINN, 16. detsember — Sputnik. Venemaa president Vladimir Putin ning Jaapani peaminister Shinzo Abe ei jõudnud kaks päeva kestnud kõnelustel lõpliku lahenduseni territoriaalvaidluses Lõuna-Kuriili saarte üle.

Vaidluse tõttu ei ole kaks riiki sõlminud pärast Teist maailmasõda ametlikku rahulepet, vahendas BNS.

Putini ja Abe vahelised kõnelused toimusid Nagatos ning Tokyos. Kaks riiki arutasid territoriaalvaidlust, mis on kahe riigi suhteid rikkunud alates 1956. aastast.

Tegemist on Putini esimese visiidiga G7 liikmesriiki pärast Krimmi liitumisega Venemaaga 2014. aastal. Abe kutsus Putini Jaapanisse visiidile, kuigi saareriik on kehtestanud Venemaale sanktsioonid.

Jaapan nõudleb 1855. aasta kaubandus- ja piirilepingule viidates Kuriilide nelja lõunapoolset saart Iturupi, Kunashiri, Shikotani ja Habomaid. Moskva peab Lõuna-Kuriile Teise maailmasõja tagajärjel Nõukogude Liidule ja selle mantlipärijana Venemaale kuuluvaiks.

Vaidluse tõttu pole kaks riiki pärast Teist maailmasõda sõlminud ametlikku rahulepet.

Kaks liidrit arutasid Kuriilide küsimust ligi poolteist tundi.

Abe väitel arutati võimalikke ühiseid majandusprojekte vaidlusalustel saartel. Peaminister loodab, et majanduskoostöö aitab soojendada suhteid ja lahendada territoriaalvaidlust. Jaapani valitsusjuht ei öelnud, kas Kuriilide küsimuses ka mingite edusammudeni jõuti.

Putin väljendas samal ajal muret USA raketitõrjesüsteemi paigutamise pärast Jaapanisse, kutsudes seda liialdatud reaktsiooniks Põhja-Korea raketiprogrammile, kirjutas Jaapani meedia. Abe kinnitusel on tegemist kaitsemeetmetega, mis ei ohusta naaberriike.

Venemaa ja Jaapan nõustusid jätkama "kaks pluss kaks" formaadis kõnelusi kaitse- ja välisministrite tasemel, sõnas Vene välisminister Sergei Lavrov neljapäeval.

"Oleks naiivne arvata, et suudaksime selle probleemi tunni ajaga lahendada," ütles Putin pressikonverentsil Abega. "Lahenduse otsimine on aga kahtlemata vajalik," lisas ta.

"Jõuda rahuleppeni, mida pole saavutatud rohkem kui 70 aastaga, pole lihtne," ütles ka Jaapani peaminister.

"Me rääkisime sellest, et muuta need saared ühiseks elu- ja õitsengupaigaks. See on siiras soov, mille ma edastasin Vene presidendile," ütles Abe pressikonverentsil pärast läbirääkimisi Vladimir Putiniga.

Jaapani peaminister märkis, et tema riigi võimud sooviks Lõuna-Kuriilide endistele elanikele võimalust oma kodupaiku külastada.

Abe põhjendas Vene-Jaapani rahulepingu kiire sõlmimise vajadust sellega, et Lõuna-Kuriilide endised jaapanlastest asukad, kelle keskmine iga on tänaseks 81 aastat, tahaks näha selle lepingu sõlmimist veel oma eluajal.

"Põhiülesanne on selles, et viimase 70 aastaga on Venemaa ja Jaapani vahel rahuleping jäänudki sõlmimata, ja inimesed, kes elasid varem Iturupil, Kunashiril, Shikotanil ja Habomail ootavad kannatamatult tundi, mill allkirjastatakse rahuleping, ning ma suutsin edastada meie kohtumistel nende ootused Vene presidendile," ütles Abe.

"Nende keskmine vanus ületab juba 81 aastat. Aega lepinguga venitamiseks ei ole enam jäänud. Edastasin nende siira soovi näha seda lepingut oma eluajal Vene presidendile," võttis ta oma jutu kokku.

Jaapani peaminister märkis, et "praegu, pärast 71. aastat rahulepinguta me jõuame ajajärku, mil saame järk-järgult, samm-sammult viia ellu toimingud, mis võimaldavad teostada endiste ja praeguste saareleanike unistuse".

Putin ütles, et peab Jaapaniga rahulepingu sõlmimist kahepoolsete suhete tähtsaimaks ülesandeks ja majanduskoostöö on selle saavutamise vahend.

"Kui keegi arvab, et oleme huvitatud eranditult majandussidemete loomisest, aga rahulepingu lükkame tagaplaanile, siis nii see ei ole. Minu arvates on kõige tähtsam rahulepingu sõlmimine, sest see loob meile tingimused pikaajaliseks koostööks ajaloolises perspektiivis," ütles Putin Jaapanis Tōkyōs koos peaminister Shinzō Abega antud ühispressikonverentsil.

"See on tähtsam kui tegevus saartel," rõhutas Putin.

Tema sõnutsi "on Jaapan elanud 70 aastat Venemaaga koostööd tegemata, sügava koostööta, ja me elasime. Me saame nii ka edasi elada — saame. Aga kas see oleks õige? Ei, see on väär."

"Kui ühendame pingutused, kasvab meie riikide ja majanduste võistlusvõime mitmekordseks. Selle poole peamegi püüdlema," märkis Venemaa riigipea.

30
Tagid:
rahuleping, läbirääkimised, G7, Shinzo Abe, Vladimir Putin, Kuriilid, Jaapan, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde