Martin Repinski

Ratas on otsustanud Repinski maaeluministriks jätta

28
Maaeluminister Martin Repinski väitel vestles ta peaminister Jüri Ratasega, kes Repinski sõnul on otsustanud ta ametisse jätta, kirjutas Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaal.

TALLINN, 5. detsember — Sputnik. Samuti toetab Repinski jätkamist riigikogu keskfraktsioon.

Repinski ütles esmaspäeval, et on Ratasega telefonitsi vestelnud ja jutuajamised olid väga tõsised, edastas BNS. "Ma ei taha Jürit tsiteerida, sest ma võin nüanssides eksida, kuid oleme kokku leppinud, et jätkan ministrina," sõnas Repinski.

Repinski selgitused kuulab esmaspäeva õhtul ära veel Keskerakonna juhatus. Erakonna peasekretär Jaak Aab ütles, et juhatuse liikmed on aru saanud, et Ratas toetab Repinski jätkamist. "Ka meie näeme, et Martin jääb ministriks, aga ta peab temaga seotud juhtumeid väga selgelt põhjendama. Veel selgemalt, kui ta seni on teinud," lausus Aab.

Aab möönis, et valitsuse ja Keskerakonna mainele Repinski kunagine kriminaalkaristus ja artiklid Konju farmis toimunust hästi ei mõju. "Arvan, et siin on olnud ka teatav probleem kommunikeerimises." Keskfraktsiooni liikmetel Aabi sõnul tahtmist Repinskit ametist tagandamise soovi ei olnud.

Ratas ütles möödunud nädalal, et Repinskiga seoses on kogunenud väga palju küsimusi ning ta peab langetama selge otsuse. "Esiteks on mul siiralt kahju, et selle valitsuse kümme esimest tööpäeva oleme pidanud tegelema suuresti maaeluminister Martin Repinski personaalküsimusega. Seetõttu on jäänud tähelepanuta paljud Eesti inimeste jaoks olulised teemad, millega äsja tööd alustanud valitsus igapäevaselt tegeleb," räkis Ratas.

Eesti Ekspress kirjutas üle-eelmisel nädalal, et Repinskile kuuluva Konju mahetalu kitsejuustu müüakse kõikjal Eestis, samas on osa sellest tellitud Hollandi ettevõttelt De Molkerei. Repinski ise kinnitas, et Eesti poodides Hollandist pärit juustust tehtud Konju farmi tooteid ei ole ning mingit pettust ta ei tunnistanud.

Reedel selgus, et maaeluminister Martin Repinski on Ida-Viru maakohtult saanud alaealisena kelmuse katse eest tingimisi vanglakaristuse.

ERR-i käsutuses oleva kohtuotsuse kohaselt mõistis Ida-Viru maakohus Repinski 2002. aasta 12. augustil lihtmenetluse kokkuleppega süüdi kelmuse katses ja karistas teda tingimisi kolme kuu pikkuse vangistusega üheaastase katseajaga. Repinski sõnul on tal juhtunu pärast siiralt kahju.

Eesti põllumeeste ja talupidajate keskliidud tunnustavad maaeluministri Martin Repinski samme maksta põllumajandussektori kriisiabi välja kiiremas tempos, õiglasematel alustel ja suuremas mahus kui oli varem plaanitud.

"Maaeluministri poolt viimase nädala jooksul üle vaadatud kava kohanemistoetuse maksmiseks Eesti piimakarja- ja seakasvatajatele arvestab suures osas esindusorganisatsioonide ettepanekutega. Oluline on, et tänu uue maaeluministri otsustele jõuab piima- ja sealihatootjateni kriisiabina algselt kavandatust ligi 900 000 eurot rohkem toetusi," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus pressiteates.

Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo märkis, et nii piimakarja- kui seakasvatajate toetused jagunevad võrreldes algsete plaanidega märksa õiglasemalt. "Tootjaorganisatsioonid on rõhutanud, et kahju turuhäiretest saab tekkida vaid piima müümisel — uue kava kohaselt makstaksegi toetust võrdsetel alustel kõikidele nendele, kes tarnivad piima tööstustele või turustavad seda otse tarbijatele."

"Piima- ja sealiha müügist saadud turuhind pole pikka aega katnud tootmiseks tehtud kulutusi, mistõttu on väga oluline ka kriisiabi võimalikult kiire väljamaksmine. Tunnustame maaeluministrit, et ta on leidnud võimalusi, kuidas kohanemistoetuse väljamaksmist kiirendada," lisas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhataja Kalle Liebert.

Maaeluministeerium teavitas möödunud nädalal Euroopa Komisjoni erakorralise kohandamistoetuse maksmise põhimõtetest 2017. aastal. Raskustes põllumajandussektorile makstakse erakorralise kohandamistoetusena kokku 16,2 miljonit eurot kriisiabi, millest 12,7 miljonit eurot suunatakse piimatootjate ning 3,4 miljonit eurot sealihatootjate toetuseks.

28
Tagid:
Eesti põllumeeste ja talupidajate keskliit, Eesti Põllumeeste Keskliit, Jüri Ratas, maaeluminister, Martin Repinski
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde