Martin Repinski

Vastasin peast, vabandan

68
(Uuendatud 20:05 29.11.2016)
Maaeluminister selgitas ka enda osalust oma ettevõtete juhtimisel.

TALLINN, 29. november — Sputnik. Maaeluminister Martin Repinski lükkas ümber väljaande Eesti Ekspress portaalis teisipäeval tema kohta avaldatud süüdistused.

"Ma ei tea, mis on see põhjus, miks Eesti Ekspress jätkab Konju farmi ja minu isiku ründamist. Austan valitsuse liikmena kõigiti vaba ajakirjandust ja püüan küsimustele järgnevalt vastata ning asjaolusid selgitada. Kui midagi jääb veel selgusetuks, täpsustan hea meelega," ütles Repinski Keskerakonna pressiesindaja vahendusel avaldatud vastustes Ekspressi üheksale süüdistusele, edastas BNS.

Martin Repinski jätkab maaeluministrina
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Repinski näitab, et Konju Kitsefarm OÜ ei ole maksnud oma töötajatele miinimumpalgast väiksemat töötasu.

"Konju Kitsefarm OÜ-s töötas 2015. aastal keskmiselt viiis inimest. Tööjõukulud olid 24 970 eurot. 385 päeva oli kokku haiguslehti ehk reaalselt sai tasu neli inimest, kuna aastas on 365 päeva. Kui jagame 24 970 eurot kaheteistkümne kuuga, saame 2080 eurot. Kui jagame selle summa neljaga, on tööjõukulude tulemus töötaja kohta 520 eurot. Lisaks rakendub ühele töötajale sotsiaalmaksuerisus, mida Ekspress ei saanud ega osanud arvestada," märgib keskerakondlasest maaeluminister.

Repinski kinnitusel ei ole ta ka tasunud palka ja arveid sularahas ja ilma makse maksmata. "Kinnitan veelkord, et kõik tööjõukulud on deklareeritud ning samuti on sularahas tehtud maksed vastavalt seadustele vormistatud," ütleb Repinski.

Kolmandaks rõhutab Repinski maksis ise endale palka tegevjuhina. "Kinnitan veelkord, et sain enda ettevõtetest töötasu. Selle tõestuseks olen palunud maksu- ja tolliametil väljastada vastav kinnitus, et Martin Repinski eest on tööjõutasud makstud. Kui selle kinnituse saan, edastan selle soovi korral ka Ekspressile," kirjutab Repinski.

Maaeluminister selgitas ka enda osalust oma ettevõtete juhtimisel. "Ütlesin reedesel pressikonverentsil tõepoolest, et olen ettevõtete tegevjuhtimisest olnud eemal alates sellest ajast, mil algas valimiskampaania ning asusin riigikogu liikmeks. Olen püüdnud juhtimises osaleda, kuid arusaadavalt ei ole seda saanud riigikogu töö kõrvalt seda täies mahus teha," märkis Repinski. "Mis puudutab minu viibimisi Ida-Virumaal, siis loomulikult olen nädalavahetustel ning istungivabadel nädalatel sinna jõudnud. Ida-Virumaa on ka minu valimisringkond. Loomulikult osalesin oluliste otsuste tegemisel, kuid ei tegelenud ettevõtte igapäevase juhtimisega," lisas ta.

Viiendaks lükkas Repinski veelkord ümber väited nagu oleks ta müünud Hollandist ostetud kitsejuustu Eestis toodetu pähe. "Hollandi juustu osas olen vist juba sada korda kinnitanud ning võin veel tuhat korda kinnitada, et seda ei ole müüdud Eesti toodangu nime all. Punkt," teatas minister.

Kuuendaks selgitas minister kitsejuustu säilimise teemat, mille osas Ekspressi hinnangul ta on vassinud. "Hollandis on väga pikad juustutootmise traditsioonid ja nende töödeldud toodang võib tõesti kauem säilida. Hollandist tellitud juust ei olnud aga töödeldud ning Konjul puudub tehnoloogia ja teadmised, et säilivusaega sedavõrd pikana tagada. Mis puudutab juustude säilivusaega, siis Konju toodete puhul on see kolm kuni neli nädalat. Meil on tehtud VTA laboris juustudele katsed ning nende tulemused määrasid säilivusaja. VTA-ga on kooskõlastatud, et säilivusajaks määrasime kolm nädalat," selgitas Repinski.

Seitsmendaks ei eitanud Repinski, et tema ettevõtted on saanud veterinaar- ja toiduametilt (VTA) ettekirjutusi, kuid ta märkis, et need on kas täidetud või täitmisel ning ükski neist pole olnud nii oluline, mis oleks puudutanud toodangu kvaliteeti. "Jah, tehtud on ka teisi ettekirjutusi, seda pole keegi salanud. Nende täitmisega tegeletakse ning meil on VTA-ga väga konstruktiivne koostöö. Rõhutan, et kui tegemist oleks kriitiliste ettekirjutustega, mis halvendavad meie toodangu kvaliteeti, oleks Konju tootmine juba ammu peatatud," märkis minister.

Kaheksandaks võtab Repinski omaks, et eksis, kui väitis, et tellis 200 kilo juustu vaid ühel korral. "See on fakt, milles olen tõepoolest eksinud. Võtsin ette kirjavahetuse De Molkereiga ning leidsin neli tellimust. Vastasin peast, vabandan. See ei muuda aga asjaolu, et Eesti toodangu nime all see juust poodidesse müügile jõudnud pole," rõhutab Repinski.

Viimase punktina Ekspressi süüdistustele vastates kinnitab Repinski, et on oma toodangut müünud ka eelmise presidendi ametiajal Presidendi Kantseleile. "Presidendi Kantseleile oleme korduvalt toodangut müünud. Muuseas oli presidendi kantseleiga sellest juttu, kas võime seda fakti enda reklaamimiseks kasutada. Meile öeldi, et presidendil oleks väga hea meel kui inimesed kuulevad, et ta tellib endale Eesti toitu. Mis puudutab Konju juustu, siis seda pakuti presidendi vastuvõtul 2015. aastal Jõhvis. Sellest oli ka meedias juttu, et kasutati mitmete kohalike tootjate toodangut," märkis Repinski.

Eesti Ekspress avaldas teisipäeval artikli, kus esitab üheksa punkti, mille osas lehe kinnitusel Repinski eelmisel nädalal süüdistustele vastamiseks korraldatud pressikonverentsil valetas.

68
Tagid:
Konju Kitsefarm OÜ, Eesti Ekspress, maaeluminister, Martin Repinski, Konju
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde