SDE, Keskerakond ja IRL kinnitasid uue valitsusleppe

Jutt Eesti Kremli-meelsest valitsusest on lausvale

89
(Uuendatud 09:07 20.11.2016)
Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles laupäeval volikogu ees, et välismeediasse jõudnud jutt Eesti läänemeelse valitsuse asendumisest Kremli-meelsega, on lausvale.

TALLINN, 19. november — Sputnik. Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles laupäeval volikogu ees, et välismeediasse jõudnud jutt Eesti läänemeelse valitsuse asendumisest Kremli-meelsega, on lausvale.

Kui valitsuskriisiga kaasnenud avaldusi võis Ratase sõnul lugeda tavapäraseks sisepoliitiliseks sõnasõjaks, siis välismeediasse levinud kuulujutud läänemeelne valitsuse vahetumisest Kremli-meelse valitsusega on tema sõnul lubamatud lausvaled, edastas BNS.

"Sellise jutu levitamine on alatu ja väiklane, see on isiklikust kibestumisest kantud pahameel, mis heidab varju kogu riigile," ütles Ratas. "Ma väga loodan, et Eesti riigi rahvusvahelist mainet kahjustavad väited ei jõudnud välismeediasse kohalike poliitikute kaudu. See oleks ülim lugupidamatus ja hoolimatus oma riigi ja rahva suhtes."

Laupäeval kiitis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) volikogu heaks Keskerakonna ja IRL-iga sõlmitava valitsusleppe, misjärel kinnitas juhatus sotsiaaldemokraatide valitsusdelegatsiooni koosseisu.

Erakonna volikogu esimehe Jüri Morozovi sõnul on uues valitsusliidus võimalik ellu viia muudatusi, mis keskenduvad kõigi inimeste heaolule ja paremale käekäigule. "Nagu Marju Lauristin tabavalt ütles, tuleb nüüd keskpunkti valitsus, mis murrab senise seisaku, toetub värsketele ideedele ja avarale mõtlemisele," ütles Morozov.

Volikogu järel kinnitas juhatus erakonna ministrikandidaadid. Jevgeni Ossinovski jätkab tervise- ja tööministrina ning Indrek Saar kultuuriministrina. Välisministriks saab Sven Mikser, siseministriks Andres Anvelt ning ettevõtlus- ja majandusarengu ministriks Urve Palo.

Ka Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu kinnitas moodustatava valitsuse ministrikohtade jaotuse, mille järgi tuleb erakonnale viis ministrikohta.

IRL-i ministripositsioonid uues valitsuses on kaitse-, rahandus-, justiits-, sotsiaalkaitse- ja keskkonnaministri kohad. Erakond kinnitab ministrid esmaspäeval.

„Need on väga olulised ja tugevad positsioonid Isamaa jaoks. Meie jaoks on olulised selged riigikaitse põhimõtted, korras rahanduspoliitika ja tugeva õigusriigi tagamine, demograafia ja Eesti rahavastiku areng ning loodusressursside mõistlik kasutamine," ütles Margus Tsahkna. „Koalitsioonikõnelused on olnud sisukad ja intensiivsed. Nüüd mõtleme rahulikult ministrite positsioonid läbi, et meeskonnana valitsuse tööd tegema minna, " lisas Margus Tsahkna.

Laupäeval kogunenud Keskerakonna volikogu kinnitas erakonna esimehe Jüri Ratase ettepanekul Keskerakonna ministrikandidaadid.

Peaministriks kandideerib Jüri Ratas, majandus- ja taristuministriks Kadri Simson, haridus- ja teadusministriks Mailis Reps, maaeluministriks Martin Repinski ning riigihalduse ministriks Mihhail Korb.

Samuti kiitis Keskerakonna volikogu konsensuslikult heaks Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) vahel sõlmitava koalitsioonilepingu.

Reformierakonna esimehe ja peatselt ametist lahkuva peaminister Taavi Rõivase hinnangul puudub uue valitsuse kokkuleppes majanduse arengut toetav visioon, teatas Reformierakond.

"Lühikeses vaates võib loodud väärtuse ümberjagamine tunduda ilus ja solidaarne, aga inimeste töise pingutuse kõrgemate maksudega karistamine vähendab oluliselt meie laste põlvkonna võimalusi edukas olla," ütles Rõivas laupäeval Tallinnas toimunud Reformierakonna volikogul. Rõivase hinnangul asendub Eestile edu toonud maksusüsteemi lihtsus keerulise astmelise tulumaksu, maksutõusude ning rea uute maksudega.

"Uute maksude asemel vajab Eesti palju strateegilisemat vaadet ning maksupoliitikat, mis soodustaks tootlikkuse ning sissetulekute kasvu. Reformierakonna visioon uuest Põhjamaast vaatab pikalt tulevikku ning pakub lahendusi, mis viivad meie elatustaseme Põhjamaadele lähemale. Loodava valitsuse programmist visiooni välja ei loe," lausus Rõivas.

"Astmeline tulumaks ning pangamaks pärsivad otseselt tulevast majanduskasvu ning seavad klaaslae inimeste sissetulekutele. Keskpikas vaates seab uus valitsus Eesti inimesed palgalõksu, sest kõrgemapalgaliste töökohtade konkurentsis Eesti positsioon halveneb tuntavalt. See kõik on tagasilöök senisele, Eestile edu toonud kursile," sõnas Rõivas.

Tema sõnul toob valitsusvahetus kaasa ka poliitilise maastiku muutumise, kuivõrd IRL-i poliitika liigub rahvuslikust ja parempoolsest maailmavaatest tugevalt vasakule.

"Samuti on uuel valitsusel suur vastutus selgitada lepet Ühtse Venemaaga, mis on tekitanud väga palju küsimusi Eesti partnerite ja liitlaste seas. Eestist saab esimene riik Euroopa Liidus ja NATO-s, mille peaministril on selline lepe sahtlis," märkis Rõivas. "Reformierakond kavatseb jätkuvalt pakkuda parempoolset ja liberaalset alternatiivi ning seista Eesti julgeoleku ning inimeste heaolu kasvu eest."

89
Tagid:
koalitsioon, valitsuslepe, IRL, SDE, Keskerakond, Reformierakond, Margus Tsahkna, Jevgeni Ossinovski, Jüri Ratas, Taavi Rõivas, Eesti
Teema:
Eestis on oodata uut valitsuskoalitsiooni (92)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde