Põhimõtted ja seisukohad ei maksa midagi, maksab vaid võimuhimu ja soov pirukast osa saada

Vabaerakonna suhtumine koalitsiooni tegi kannapöörde

40
(Uuendatud 09:08 20.11.2016)
Põhimõtted ja seisukohad ei maksa midagi, maksab vaid võimuhimu ja soov pirukast osa saada.

TALLINN, 19. november — Sputnik. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas leiab, et Vabaerakond tegi pärast koalitsioonist välja jäämist enda hoiakutes kannapöörde.

"Eile kiideti uue koalitsiooni kavad suurepärasteks ja väideti, et suur osa neist on vabakate programmist, täna ei kõlba need mitte kuskile," kirjutas Põlluaas sotsiaalmeedias Vabaerakonna meelemuutusest valitsusliidu suhtes, edasas BNS. "Ometi pole ei koalitsioon ega nende kavad muutunud, muutunud on vaid see, et Vabaerakonda punti ei hoolita."

"See näitab veelkord, et põhimõtted ja seisukohad ei maksa midagi, maksab vaid võimuhimu ja soov pirukast osa saada. Nüüd kui pihud tühjad, ollakse vihased ja kättemaksuhimulised," märgib Põlluaas. "Naljakas on siinjuures, et isegi vanad kalad, Isamaast pärit Herkel, Ammas ja Adams ei saanud aru, et keegi neid tõsiselt ei võtnud, kuigi kuluaarides räägiti uue võimuliidu liikmete poolt üsna avatult, et Vabaerakonda ei saa ju erakonnana ja partneritena arvesse võtta, sest neil puuduvad ühtsed ja selged seisukohad — kokkulepped nendega ei pea ja igaüks neist hääletab nagu jumal juhatab. Mis kasu sellisest koalitsioonipartnerist oleks."

"Aga ju siis lootus võimu juurde pääseda oli liialt pimestav või ollakse juba liialt resigneerunud, et toimuvast aru saada," märgib Põlluaas, kelle hinnangul on Vabaerakonna retoorikamuutus piinlik.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel kirjutab enda blogis, et koalitsioonist väljajäämine oli mitte ainult teadliku lollitamise tagajärg, vaid näitab pigem, et uue võimuliidu esindajad ei suutnud iseendas selgusele jõuda.

"Vabaerakonnaga peetud kassi-hiire mäng lõppes oodatud tulemusega — koalitsiooni meid ei kaasata," kirjutab Herkel, kelle sõnul oli koalitsiooni kuulumine siiski Vabaerakonna eelistatud valik ja seda ka väljendati.

"Nii Keskerakonna, sotside kui IRL-i poliitikute hulgas oli ja on tarku inimesi, kes pidasid meie kaasamist otstarbekaks. Peale jäi aga soov positsioonid parteiliste toiduahelate vahel ära jagada, kirjutab Herkel enda blogis. "Ehkki see oli selge ammu enne tänast [laupäeva], oli tark lasta see "ei" teistel välja öelda. Kui meil oleksid närvid üles ütelnud, siis andnuksime me võimaluse rääkida järgmised kaks ja pool aastat, et "nad ju ise loobusid"."

"Oleme selgelt öelnud, et koalitsiooni minnakse üksnes täieõigusliku partnerina ja mingeid poolikuid variante ei tule. Sellest hoolimata tulid "kolm Idamaa tarka" ehk [Jüri] Ratas, [Margus] Tsahkna ja [Jevgeni] Ossinovski just sellist vaheolekut pakkuma. Vestlusest jäi mulje, et vaatamata seni väljendatud valmisolekutele pole meie demokraatiapaketiga praktiliselt arvestatud," märgib Herkel. "Tulumaksureform läheb küll samas suunas, nagu olid meiegi lubadused, kuid teostus on täiesti sõge. Sisuliselt on see astmeline tulumaks, mida nõnda ei juleta nimetada."

Herkeli sõnul ei suutnud Vabaerakond kahjuks kaitsta nende valijate huve, kes ei tahtnud näha loodava koalitsiooni kaalukeelena Keskerakonna seda tiiba, kellega seonduvad eeskätt korruptsioon, Savisaar ja Ühtne Venemaa. Ühtlasi kahtleb Herkel, kas koalitsioon ühtegi Vabaerakonna põhimõtet ellu viib.

"Võidakse küsida, mis siis häda on, miks Vabaerakond ei võtnud vastu mõnd komisjoni esimehe kohta, võib-olla isegi kohta riigikogu juhatuses. Võinuks ehk sellega piirduda, olles koalitsiooni tugirattaks," kirjutab Herkel. "Esiteks tehakse sisulised otsused vabariigi valitsuses ja sealt kõrvale jäämine tähendaks otsuste tegemisest väljalülitamist. Teiseks tekitaks selline eristaatus pingeid teiste opositsioonierakondadega. Kolmandaks tähendaks ebamäärane sõltuvussuhe probleeme avalikus suhtluses ja pidevaid katseid meid vaigistada."

Herkel peab sellist lahendust aga lõksuks. "Selline positsioon võis mõistetav olla ehk keskerakondlastele, kes varem olid Savisaare sõltlased ning alles nüüd, suure tüürimehe nõrkedes, ärkasid iseseisvale elule. Vabaerakonna liikmed on teisest puust. Meile midagi sellist pakkuda oli väga-väga rumal ning ainuüksi selle mõttega näitas loodav koalitsioon oma ebaküpsust," kirjutab Herkel enda blogis.

40
Tagid:
koalitsioon, Vabaerakond, EKRE, Henn Põlluaas, Andres Herkel
Teema:
Eestis on oodata uut valitsuskoalitsiooni (92)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde