Saakašvili kuldvõtmekese otsinguil

Kas tiiki, konnade manu? Saakašvili kuldvõtmekese otsinguil

54
Saakašvili silmad avanesid. Nii enda kui uute kaaskodanike suhtes. Nii oma uue koduriigi kui ka tema presidendi suhtes.

TALLINN, 19. november — Sputnik. Kodutu, töötu. Nüüd aga vahest veel ka ilma passita. Odessa oblast ähvardab osutuda Mihhail Saakašvilile selleks, milleks sai „Imede põld" puust Buratino-poisi jaoks. Lõksuks, tõendab raadio Sputnik.

Probleemimees Mihhail Saakašvili jätkab oma lammutusmarssi mööda endise Nõukogude Liidu maid, jäädes seejuures raashaaval ilma oma kunagise sära jäänustest ja poliitilistest prillidest. Ja samas ka — passist. Pagenud tagaotsitavana Gruusia õiguskaitseorganite eest Ukrainasse, sai ta Ukraina kodakondsuse ja jäi automaatselt ilma Gruusia omast. Alustas elu puhtalt lehelt, uue passiga.

Ja esialgu läksid asjad justkui üsna kenasti: temperamentsele reformijale ja tema meeskonnale anti „toita" terve Odessa oblast. Ja ka oblasti elanikud paistsid esialgu lootvat, et oblastivalitsuse uus juht suudab nende elu edendada. Seda enam, et ta oli nende presidendi ilmne lemmik. Lootused ei täitunud. Täpsemalt, toitmisega läks kõik õnneks, aga muutustega mitte sugugi. Mihhail Saakašvili ise pole selles, mõistagi, terakestki süüdi. Polnud need inimesed, polnud see oblast, aga presidendist sõber, nagu selgus, loopis edumeelsetele reformidele salaja kaikaid kodaratesse ja toetas vaikimisi kohalikke korruptante-kurjategijaid. Ei lasta töötada. Nii nagu varemgi tema tänamatul esimesel kodumaal. Peame siin silmas Gruusiat.

Ühesõnaga, Saakašvili silmad avanesid. Nii enda kui uute kaaskodanike suhtes. Nii oma uue koduriigi kui ka tema presidendi suhtes. Ei osanud ta ju varem keegi midagi aimatagi, kõik arvasid, et elavad justkui paradiisis. Ja nende julgete paljastuste pärast, on Mihhail Saakašvili veendunud, hakkas Porošenko tundma tema suhtes tulist viha ja haub hirmsat kättemaksu: tõenäoliselt asutakse nüüd kohtu kaudu temalt Ukraina kodakondsust ära võtma.

Et ta hirmsateks piinadeks tema esimesele kodumaale välja anda. Aga see teda ei murra: hakkab võitlema „võiduka lõpuni". Mis lõpp see õigupoolest on ja kes keda peab võitma, ei ole endine Gruusia president ja endine Ukraina kuberner täpsustanud.

Mõte karistada kodakondsusest ilmajätmisega osutus ühtlasi Kiievi poliitikutele meelepäraseks. Radikaalse partei esimees Oleg Ljaško, näiteks, on kindel, et mitte ainult Saakašvili, vaid ka Isamaa juht Julia Tõmošenko ei vääri Ukraina kodakondsust. Salamisi (Ljaško meelest) arendab ta riigivastast tegevust. Nagu ikka, Venemaa kasuks. Ja selle eest, vaata ja imesta, saab seal kangelase tiitli. Milleks talle Ukraina kodakondsus? Vaevalt küll suudaks Ljaško oma sõnade kinnituseks esile tuua kasvõi ühe Tõmošenko poolt Venemaa kohta lausutud heatahtliku sõna Rääkimata mõnest teost. Mis on, muide, täiesti loogiline: vaat sedavõrd nutikas „Kremli agent", kes ennast mite millegagi ei reeda. Tõenäoliselt on järjekorras järgmiseks Nadeža Savtšenko, kes oma väljaütlemistes lausa ühelegi Ukraina poliitikule ei halasta.

Üleüldse on mõte võtta kodakondsus ära kõigilt, kes teevad Ukrainale täiesti ilmselgelt kahju, rikuvad jämedalt tema seadusi, õhutavad kodanike hulgas vihavaenu ja provotseerivad vägivalda — piisavalt produktiivne idee. Ainult et kui asuda seda tõsimeeli ellu viima, siis tuleb võtta pass ja kodakondsus ära peaaegu et kogu praeguselt riigi kõrgemalt juhtkonnalt.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

54
Tagid:
Mihhail Saakašvili, Gruusia, Ukraina
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde