Valimiskampaania ajal rääkis Donald Trump korduvalt suhetest Venemaaga

USA uus president "nagu kana takus"

126
(Uuendatud 12:13 11.11.2016)
USA suursaadik Moskvas John Tefft teatas 9. novembril, et uuele administratsioonile jääb Venemaa üheks Ameerika välispoliitika neljast dominandist. Kolm ülejäänut on Hiina, kaubandus ja NATO.

Aleksandr Hrolenko, RIA "Rossija Segodnja" vaatleja

Suurtel riikidel on märkimisväärne geopoliitiline inerts, muutused strateegiates võtavad aega. Seepärast ei ole uue vabariiklasest presidendiga NATO-l lähimal ajal rahastamise vähendamist ega programmide lõpetamist karta.

Valimiskampaania ajal rääkis Donald Trump korduvalt suhetest Venemaaga: "Olen alati arvanud, et üheskoos Venemaaga võiksid Ameerika Ühendriigid alistada terrorismi ja taastada rahu. Me võiksime ka kaubavahetust arendada, rääkimata juba muust kasust, mis vastastikuse lugupidamisega kaasneks." Ja pärast veel: "Ma ei suuda ette kujutada, mida ma veel rohkem tahaksin, kui sõbralikku Venemaad, mitte nagu praegu."

Ameerikal on finantsinstrumendid, millega saab survet avaldada ka sõjalist jõudu kasutamata. Valimiseelsed loosungid ei muutu aga kaugeltki mitte alati riigi tegelikeks otsusteks.

Prantsusmaa Le Figaro ennustab: "Trump istub Putiniga läbirääkimiste laua taha, kuid ei lase end ninapidi vedada." Ajaleht märgib, et Trump jumaldab sõjaajalugu ja ta on võimeline looma "lühiajalist strateegiat", kuid vaatamata kõigele hüppab see inimene ikkagi "tundmatusse vette". Palju saab sõltuma tema meeskonnast, kus mitte kõik ei poolda Donald Trumpi ideid sõdadeta maailmast.

8. novembril toimusid USA-s üldvalimised Kongressi Esindajatekotta ja Senatisse. Seda seaduste ja riiklike otsuste genereerimise keskust ei saa samuti arvelt maha kanda. Alates 2014. aastast on vabariiklaste päralt enamus mõlemas kojas.

Ja ikkagi, kas Ameerika ja Euroopa julgeolekusüsteemides on korrektuurid võimalikud.

Pentagon ja NATO

Ameerika riigi juhtimissüsteem ei ole taandatav ainuisikulisele juhtimisele. Selles süsteemis on järskudeks kursimuutusteks kõige vähem altid "jõuametkonnad" ja igasugu eriteenistused.

Relvajõudude arengustrateegia väljatöötamine ja realiseerimine sõltub majanduslikust baasist ja see teenib riigi majandushuve. Seepärast jäävad Pentagon ja NATO USA prioriteetseteks instrumentideks. Isegi USA 45. presidendi parima tahtmise korral ei ole Venemaaga vastasseisu riikliku sõjalise strateegia muutmine niisama lihtne.

Ühes oma valimiseelses esinemises nimetas Demokraatliku partei presidendikandidaat Hillary Clinton neli Ameerika võimsuse alustala: sõjavägi, sõjalised liidud, majandus ja väärtused.

Ja just sellises järjekorras. USA president Donald Trump võib küll muuta sõnade järjekorda lauses, kuid nendest neljast mainitud alustalast ta loobuda ei saa. Seda enam, et USA liidriroll Euroopas on kahtluse all, Venemaa ja Hiina koguvad aina jõudu, Lähis-Ida on tules, Põhja-Korea arendab oma tuumapotentsiaali, Aafrika ja Arktika teevad üha rohkem muret.

Vaatamata Ameerika kordumatuse sõjalis-poliitilisele kriisile ja Donald Trumpi valimiseelsele skepsisele NATO "vananenud" süsteemi suhtes, võiks arvata, et Valge Maja on küll viimane koht planeedil, kus alliansi, selle "maailma julgeoleku nurgakivi" (või kuldmune muneva kana) likvideerimise plaanid sündida võiksid.

Euroopa ja Lähis-Ida

Venemaa, USA ja teiste NATO riikide suhted on pärast alliansi mitut ittalaienemise etappi teravnenud. Heanaaberlike suhetel loomine Venemaaga, üheskoos Lähis-Ida terroristidega võitlemine ja NATO vägede Venemaa piiride äärde paigutamisest loobumine on ebareaalne.

Ameerika ajakiri Time kirjutab: "Me ei pea üle maailma sõjaliselt sekkuma, kui USA julgeolekule ei ole reaalset ohtu… 80 tuhande sõjaväelase paigutamisel 350 objektile Euroopas ei ole otsest seost ameeriklaste füüsiliste julgeoleku tagamisega."

Tõepoolest, USA-d kaitsevad hästi kaks ookeani ja tuumaarsenal, NATO laienemine Euroopas rikub regionaalset stabiilsust, Ameerika sõjaväebaasid on tehnoloogiliselt vananenud (vägesid saab operatiivselt kaugele maale kohale tuua otse USA-st) ja tekitavad Euroopa elanikele meelehärmi. Kõik eeldused baaside ja relvastuse vähendamiseks oleksid justkui olemas.

Kuid peale jääb Ameerika pragmaatilisus, Washington ei hülga oma Põhja-Atlandi alliansi liitlasi ja Ameerika relvastuse müük Euroopa liitlastele saab vaid hoogu juurde.

Lähis-Ida, kus USA on aastakümneid edukalt naftaäri ajanud ja "diktaatorirežiime" korrigeerisid, ei ole USA-le mitte vähem oluline. Vägesid niisama heast peast välja viia pole võimalik — relvitutest ärimeestest ei peeta Idas lugu.

USA ja Venemaa tegid edukalt koostööd Iraani tuumaprogrammi piiramise vallas. Washingtoni ja Moskva huvid Süürias ei lange aga kokku. Arvaku Donald Trump pealegi, et Lähis-Ida on rahulikum paik ilma Gaddafi ja Husseinita ja Venemaa õhulöögid Süürias on kasulikud, temal tuleb reaalsete välispoliitiliste vastuolude ja Venemaaga vastasseisu sasipundar lahti harutada. Paraku selline on hetkeseis.

Aasia-Vaikse ookeani bassein ja Kagu-Aasia

Kas Washington on võimeline kärpima oma huve ja sõjalis-poliitilist kohalolekut Aasia-Vaikse ookeani basseinis ja Kagu-Aasias? Pentagoni regulaarsed õppused koos Jaapani, Lõuna-Korea ja teiste riikidega annavad tunnistust mõjuvõimu laienemisest.

Teisiti ei saagi olla, sest ainuüksi Lõuna-Hiina mere mandrilaval on USA energeetikaministeeriumi andmetel 5,4 miljardi barreli suurused nafta- ja 55,1 triljoni kuupmeetri suurused gaasivarud. Lõuna-Hiina mere kaudu transporditakse 75% Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikidesse minevast Lähis-Ida toornaftast, sealse regionaalse merekaubanduse mahtu hinnatakse 5 triljonile dollarile, millest 1,2 triljonit langeb USA-le.

Kui USA hiinavastane kurss Lõuna-Hiina mere piirkonnas ja Aasia riikides ei muutu, võib USA Taiwanile, Jaapanile või Filipiinidele antud julgeolekugarantiisid täites sõtta sattuda. Siin on tähtis järske liigutusi mitte teha ja siis on väljakujunenud ebakindel süsteem veel üsnagi elujõuline. Kuid Ameerika raketitõrjesüsteemi elementide paigutamine Lõuna-Koreasse võib suure tõenäosusega viia tõsiste konfliktideni Põhja-Korea ja Hiinaga. Ka selles valdkonnas tuleb Trumpil silmitsi seista nii geopoliitilise inertsi, kui ka idamaiste nuputamisülesannetega.

Varem on Université Paris-VIII ülikooli geopoliitiliste teaduste doktor Pierre Picard märkinud: "Trumpi poliitiline kurss on sõlmida kokkulepped suurriikide, kaasa arvatud Venemaa ja Hiinaga ning nende liidritega, et jagada omavahel ära geopoliitilised rollid ja kindlustada ameeriklaste hingerahu uute maailmajõudude toime tingimustes. Sellise poliitika korral on konfliktioht palju väiksem."

Kõik aga pole nii lihtne. Korra Donald Trump juba pakkus Jaapanile ja Lõuna-Koreale välja tuumarelv omandada, see tähendab lahendada oma julgeolekuprobleemid iseseisvalt. Kui USA teeb Vaikses ookeani piirkonnas sammu tagasi ja nende liitlased sammu edasi, siis algab tava- ja tuumavõidurelvastumine mis vaid suurendab regionaalset turbulentsi. Võimalik, et see hävitaks kogu Kaug-Ida julgeolekusüsteemi. Väljakujunenud geopoliitilises olukorras sobiks olukorra kirjeldamiseks kõnekäänd "nagu kana takus".

Seega, vaatamata Donald Trumpi kogu kordumatusele ei lase USA majandushuvid ja kaugeleulatuva "laiendatud heidutuse" strateegia USA 45. presidendil Ameerika võimsuse sõjalis-poliitilisi aluseid oluliselt muuta.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

126
Tagid:
Donald Trump, USA, Venemaa
Teema:
USA presidendivalimised 2016 (105)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde