Valitsuse residents

Uus võimalik koalitsioon: Ratas hakkab suitsetama

147
(Uuendatud 09:50 10.11.2016)
Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit alustasid kolmapäeval pärast reformierakondlasest peaministri Taavi Rõivase umbusaldamist kõnelusi uue valitsuse moodustamiseks.

TALLINN, 10. november — Sputnik. Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul soovivad osapooled, et uus võimuliit püsiks kolmel peamisel sambal. Esimene on küsimus, kuidas ületada rahvastikukriis. Teiseks soovib uus võimuliit tuua majanduses ja maksupoliitikas püsinud seisakutesse muudatusi. Kolmandaks on eesmärk tugevalt panustada julgeoleku- ja välispoliitikasse. "See viimane oli ka esimene teemade blokk, mille üle me pikalt arutasime," märkis Ratas, kinnitades, et senist julgeoleku- ja välispoliitikat pole plaanis muuta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Jevgeni Ossinovski märkis, et lähiajal ei lepita kokku tuhandeid punkte, vaid pannakse paika aluspõhimõtted. Muus osas on võimuliit avatud vastavalt muutuvatele oludele ja uutele headele mõtetele. "Võite kindel olla, et uus valitsus viib Eestit edasi ja lahendab küsimusi, mida eelmine valitsus ei suutnud teha," kinnitas Ossinovski.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) juht Margus Tsahkna kinnitas, et uued partnerid ei taha jätkata poliitilist kultuuri, mis on seni olnud. "Meie valitsemine ja ka koalitsiooniläbirääkimised saavad olema avatud ning kindlasti kaasame eksperte," märkis Tsahkna.

Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) kavandatav uus koalitsioon lubab tugevdada Eesti välispoliitilist võimekust ning eraldada selleks ka lisaressursse.

"Jah, ma arvan, et praeguses maailma väga kiiresti ja dünaamiliselt muutuvas julgeoleku ja välispoliitika keskkonnas on mõistlik, et me vaatame ka välispoliitika ja selle rahastamise alused üle," ütles kaitseminister Hannes Hanso kolmapäeva õhtul BNS-ile.

"Siin oli väga selge koosmeel kolme erakonna vahel ja arusaamine, et tuleb ressurssi juurde saada," ütles BNS-ile ka riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, IRL-i liige Marko Mihkelson.

"Selge, et me peame teatud võimekusi tõstma, ilmselt ka tugevdama meie teatud saatkondi, loomulikult ka eesistumise teemad nõuavad ressurssi," jätkas sotsiaaldemokraat Hanso.

"Põhiline lähtepunkt on praegu meil kõigil, et peame tunduvalt aktiivsemat diplomaatiat ühest küljest ressursiga toetama, aga ise ka diplomaatiat ajama aktiivsemalt, Eesti nähtavust suurendama," lisas Mihkelson.

"Ja mitte ainult traditsiooniliselt liitlaste suunal, aga ka välismajanduspoliitikas ehk siis küsimus uutest turgudest. See tingimata ei tähenda mitte uute saatkondade rajamist, aga just nimelt diplomaatilist aktiivsust meie ettevõtjate toetamisel," selgitas Mihkelson.

"Välisministeerium peab olema meie lipulaev rahvusvahelises plaanis, mis suudab kõiki meie huve muutuvas keskkonnas tagada. Täpsetest numbritest on loomulikult vara rääkida, aga ma arvan, et kui see koalitsioon peaks moodustuma, siis välisministeerium peaks kindlasti ka finantsvahendeid meie riigi huvide esindamiseks arvestatavalt juurde saama," rõhutas kaitseminister Hanso.

Mihkelson lubas uue koalitsiooni moodustamisel ka senisest erinevamat välispoliitika juhtimist.

"See ministeerium on Reformierakonna käes olnud ju 15 aastat, ehk võib-olla kõige kauem üleüldse valitsemisvaldkondadest. Ja me näeme, kuhu see on jõudnud. Et ressurssi napib, saatkondasid pannakse kinni ajal, kus tegelikult on vajalikmeie palju aktiivsem diplomaatia," rääkis Mihkelson.

"Ma arvan, et see on lihtsalt üks näide sellest, kuidas ideede vaheldus, mis kaasneb ka valitsuste vahetustega, positsioonide vahetustega, on igal juhul arenguks kasulik," selgitas Mihkelson.

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna kinnitas kolmapäeval ETV saates "Foorum", et uus koalitsioon astmelist tulumaksu, mis olnud aastaid Keskerakonna üheks maksupoliitika alaseks juhtmõtteks, ei kehtesta.

"Astmelist tulumaksu ei tule, küll aga tuleb paindlik lähenemine sellele, kuidsas lahendada kaks probleemi. Üks on see, et 75 protsenti Eesti inimesi töötab allapoole keskmist palka ja see probleem on olnud laual juba varem ja eelmine valitsus on teinud ühe otsuse selles suunas," rääkis Tsahkna.

Teine küsimus on Tsahkna sõnul see, mis peaks aitama just kõrgete tööjõumaksudega ettevõtjaid. "Ehk siis sotsiaalmaksureform. See, kuidas moodi me väga erineva maailmavaate puhul selle täpselt kokku lepime. Me kaasame eksperte ja ma soovitab jälgida nende läbirääkimiste käiku," rääkis Tsahkna.

Kaitseminister Hannes Hanso kohtub lähiajal oma Briti, USA, Kanada ja Prantsuse kolleegidega, et kinnitada neile Eesti senise välispoliitilise kursi jätkumist.

"Kui eile õhtul oli mul kokku lepitud järgmise nädala teiseks pooleks kahepoolne kohtumine Briti kaitseministriga, siis täna hommikul lisandus nendele Ameerika Ühendriikide kollegi poolt palve kohtuda asekaitseministriga, [lisaks] Kanada kaitseminister, Prantsuse kaitseminister," rääkis Hanso kolmapäeva õhtul BNS-ile.

"Põhjus on väga selge — kõik tahavad saada kinnitust, et meie välis- ja julgeolekupoliitika jätkub täpselt samal kursil," selgitas sotsiaaldemokraadist kaitseminister.

147
Tagid:
koalitsioon, läbirääkimised, valitsus, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde