Föderaalse Juurdlusbüroo juht James Comey

Otsus FBI juht vallandada võis olla Obama poolt saatuslik viga

79
Vladimir Ardajev
Seekordse valimiskampaania käigus lasti USA-s tekkida olukorral, kus juhtkonnasisene lõhe läbis kogu ühiskonda, mis muudab olukorra riigis palju halvemini juhitavaks ja ettearvamatumaks kui kõigi eelnenud aegade jooksul.

Vladimir Ardajev, meediaagentuuri Rossija Segodnja vaatleja

USA presidenti Barack Obamat tõenäoliselt keelitati vallandama Föderaalse Juurdlusbüroo juhi James Comey. Nii väitis briti ajaleht Daily Mail, viidates allikale Valges Majas.
Nagu väljaanne kirjutab, õnnestus riigipead veenda sellist sammu astuma ühel tema vanimatest nõuandjatest Valerie Jarrettil, kellega ta mitu päeva arutas sellise otsuse võimalikke poliitilisi ja juriidilisi tagajärgi. Lõppude lõpuks, kinnitab ajaleht, veenis Jarrett Obamat vallandama FBI direktori „läbimõtlemata, ebamõistliku sekkumise eest presidendivalimistesse".

Jarrettiga sama meelt oli ka presidendi administratsiooni nõunik õigusküsimustes, misjärel, väidab ajaleht, andis Obama käsu koostada kava Comey volituste peatamiseks.
Väljaanne ei tea öelda, millal nimelt James Comey vallandatakse ega ka seda, kes tema tagasiastumise välja kuulutab — kas president ise või peaprokurör Loretta Lynch, keda muuhulgas nimetatakse kõige tõenäolisemaks kandidaadiks vabanevale FBI juhi kohale. Artiklis nenditakse vaid, et vallandamine ei saa teoks enne presidendivalimiste lõppu. Muide, ajalehe allikad ei välista, et Comey võib ise tagasi astuda, ootamata ära presidendi otsuse ametlikku väljakuulutamist.

Milles Comeyt süüdistatakse

Juulis, neli kuud enne presidendivalimisi teatas FBI ametlikult, et lõpetab Demokraatliku Partei presidendikandidaati Hillary Clintonit puudutava uurimise. Asi on selles, et riigisekretäri ametis olles kasutas Clinton ametialaseks kirjavahetuseks oma isiklikku serverit ja see võis kaasa tuua riigisaladusi sisaldava konfidentsiaalse info lekkimise.

Kuid oktoobri lõpul, kõigest kümme päeva enne valimisi, avastasid FBI agendid veel ligi 15 000 elektronkirja, mis ei olnud varem nende vaatevälja sattunud, ja uurimist alustati uuesti. Kusjuures osa neist uutest kirjadest ilmus välja mitte kes teab kust, vaid endisele kongresmenile — endise riigisekretäri Huma Abedini endisele abikaasale, nüüd Clintoni valimisstaabis töötavale Anthony Weinerile kuulunud veebiseadmetest. Weiner ise oli sunnitud 2011. aastal tagasi astuma süüdistatuna alaealiste seksuaalses ahistamises.

Täpselt kaks päeva enne hääletamist teatas James Comey, et Clintoni sedakorda leitud kirjad ei ole muutnud büroo seisukohta, mis de facto tähendas temavastase toimiku sulgemist.

Pealekauba avalikustas FBI viimasel valimiseelsel nädalal 15 aasta tagused dokumendid, mis puudutasid uurimistoiminguid Hillary abikaasa, endise presidendi Bill Clintoni suhtes, keda kahtlustati seaduserikkumises seoses armuandmisega ettevõtjale Marc Richile, keda süüdistati maksudest kõrvalehoidmises ja 1979. —1981. aasta pantvangikriisi ajal tehtud ebaseaduslikes tehingutes Iraagiga. Talle armuandmise määrusele kirjutas Bill Clinton alla vaid mõni tund enne tema presidendivolituste lõppemist.

Neil päevil nüüdsama teatas FBI, et on omistanud „väga kõrge prioriteediastme" perekond Clintoni heategevusfondi Clinton Foundation kaasuse uurimisele, mis kestab juba kaks aastat.
Sedavõrd massiivne inforünnak ühe presidendikandidaadi vastu kampaania haripunktis põhjustas tormi mitte ainult demokraatide leeris, vaid ka ärevust USA õiguskaitsesüsteemis. Comeyst sai kriitika objekt tema enda ametkonnas tegutsevate ja endiste kolleegide, prokuratuuri ja USA justiitsministeeriumi jaoks, kelle haldusalasse FBI kuulub.

Barack Obama ise esines ajakirjanike ees Comey toetuseks, teatades, et usaldab teda ega usu, et ta justkui püüab valimisi mõjutada. Kuid nagu briti ajaleht kinnitab, oli ta ümbritseva survel sunnitud ona seisukohta muutma.

„Tembeldati süüdlaseks"

FBI-l oli igati põhjust jätkata Hillary Clintoni suhtes käivitatud uurimist, selle lahtirullimiseks sundis Comeyt president Obama administratsioon, leiab Venemaa Riikliku Uurimisinstituudi Kõrgema Majanduskooli Euroopa ja rahvusvaheliste uuringute keskuse asedirektor, väitlusfondi Valdai programmidirektor Dmitri Suslov. Ta ei välista samas, et büroo juht võis tõepoolest sümpatiseerida Hillary vastasele — vabariiklasele Donald Trumpile.

„Comey täitis tegelikult oma tööülesandeid, ehkki tegutses Trumpi huvides, kuivõrd uurimine diskrediteeris Clintonit. Aga see, et uurimine nii kiiresti lõpetati ning nüüd võidakse ka Comey erru saata, räägib Valge Maja kurikuulsa „administratiivse ressursi" kasutamisest selget keelt. Kõik oli suunatud sellele, et skandaal võimalikult kiiresti summutada, tembeldada Comey süüdlaseks ja sel moel kustutada kõik küsimused Hillary reputatsiooni asjus. Endastmõista võeti kõik need sammud ette valimiskampaania huvides," lausub Dmitri Suslov.

Ta on veendunud, et nädalaga, mis möödus uurimise taasalustamisest kuni selle tegelikult lõpetatuks kuulutamiseni oli 15 000 kirjast koosnevat kirjadehulka läbi töötada ja FBI agentidel neist mingisuguseid järeldusi teha lihtsalt võimatu. Samaaegselt James Comey süüdistamine selles, et ta tegutses lähtuvalt poliitilistest kaalutlustest ega täitnud oma ametialast kohust, tuleneb sellestsamast tahtest vabastada Clinton igasugustest kahtlustustest.

„James Comeyst sai selles olukorras lihtsalt elav illustratsioon sellele, mis läheb vastuollu „kogu maailma tugevaimatega" — neile vastu seista ja nende tahte vastaselt tegutseda Ameerikas enam ei saa. Ja see on tõendiks radikaalsest murrangust, tunnismärk ameeriklaste täiesti uuest tegelikkusest, kus valitsevate klannide tahe osutub kõrgemaks kõigist neist demokraatlikest põhimõtetest ja tavadest, millele sel või teisel määral tuginedes kogu Ameerika Ühendriikide poliitiline süsteem alati on püsinud," ütleb rahvusvahelise ühiskondliku fondi Eksperimentaalne Loominguline Keskus asepresident Juri Bjalõi.

Süsteem mõranes

Kogu praegune valimiskampaania on algusest lõpuni olnud üksainus suur mõra ameeriklaste poliitilises süsteemis ja valimissüsteemis eriti, kinnitab Dmitri Suslov.

„Nii see, kuidas Demokraatliku Partei juthkond eelvalimistel tegelikult „küttis takka" kandidaat Bernie Sandersit kui ka kõik need keerdkäigud, mis olid seotud Hillary Clintoni suhtes taasalustatud ja lõpetatud juurdlustega, kui ka debattide iseloom ise, kus konkurendid ei esitlenud oma programme, vaid vahetasid üksnes vastastikku teineteisele isiklikul pinnal obadusi, — see kõik annab tunnistust poliitilise süsteemi sügavast kriisist," ütleb ta.

See süsteem on alati toetunud vastandlike poliitiliste jõudude vastastikusele lugupidamisele, riiklike institutsioonide puutumatusele ja demokraatlike põhimõtete ning tavade järgimisele. See on võimaldanud hoida ühiskonda lõhenemast, mille muutnuks võimatuks ameeriklaste kahe peamise partei — vabariiklaste ja demokraatide — koostöö riigi tõhusal juhtimisel olenemata sellest, kes nimelt saab riigi presidendiks. Kuid Barack Obama valimiseelsest kampaaniast peale hakati neid kirjutamata reegleid rikkuma ja presidendiralli käigus saavutasid rikkumised oma haripunkti, kinnitab strateegilise kommunikatsiooni keskuse president Dmitri Abzalov.

„Pärast kõikide vastastikuste süüdistuste ja solvangute laviine,pärast kompromiteerivate paljastuste valinguid, pärast jõustruktuuride juhtide ja teiste riiklike institutsioonide sekkumist poliitilisse protsessi on väga raske endale ette kujutada, et sel korral valitud USA president määraks ministriteks vastaspartei esindajaid — nagu see valimiste järel tavaliselt on aset leidnud. See aga tähendab, et seekordse valimiskampaania käigus lasti USA-s tekkida olukorral, kus juhtkonnasisene lõhe läbis kogu ühiskonda, mis muudab olukorra riigis palju halvemini juhitavaks ja ettearvamatumaks kui kõigi eelnenud aegade jooksul," ütleb analüütik.

„Lõhe ameeriklaste poliitilises süsteemis on seotud objektiivse kriisiga — lõhega, mis kulgeb poliitilise eliidi ja ühiskonna vahelt. Kui esimene tervitab globaliseerumise edenemist, mille puhul ta on vaieldamatuks kasusaajaks ning on seetõttu maksimaalselt huvitatud olemasoleva status quo säilitamisest, siis teine osapool tajub enese peal kasvavat survet ja on selle vastu," selgitab Dmitri Suslov.

Kui Barack Obama tõesti otsustab FBI juhi James Comey vallandada süüdistusega tema sekkumises valimiskampaaniasse, siis vaevalt küll tuleb see kasuks olukorra paranemisele — tunnistab ju president sel viisil ühelt poolt sekkumise fakti ennast, teisalt aga — õõnestab tulevase riigipea positsiooni sõltumata sellest, kelle poolt Ameerika oma hääle annab.

„Kõigi valimiseelsete skandaalide jooksul kujunesid eelistused ja vastuseisud kahe peamise presidendikandidaadi puhul peaaegu võrdseks. Tulemusena lähevad ameeriklased hääletama ebameeldiva kandidaadi vastu — seega mitte oma kandidaadi poolt, vaid selle vastu, kes nende silmis näib ebameeldiva. Ei valita mitte väärikama, vaid kahest halvast vähem halb. Sellise valiku konstruktiivsusest naljalt kõnelda ei saa, kuivõrd see tähendab, et USA eesotsas saab olema kokkulepitult nõrk president, kellel puudub valijaskonna tegelik toetus," leiab Dmitri Abzalov.

79
Tagid:
FBI, Barack Obama, James Comey, USA