USA presidendikandidaadid Hillary Clinton ja Donald Trump tegid läbi valimiskampaania teledebattide lõppvooru

Ekspert: Clinton teeb apsakaid, Trumpil on vaid loosungid

53
(Uuendatud 09:18 21.10.2016)
USA presidendikandidaadid Hillary Clinton ja Donald Trump tegid läbi valimiskampaania teledebattide lõppvooru. Ekspert Viktoria Žuravljova hinnangul jättis diskussioon taas kord õhku oma otsustes kõhkleva valijaskonna jaoks olulised küsimused.

TALLINN, 20. oktoober — Sputnik. USA presidendikandidaadid Hillary Clinton ja Donald Trump läbisid valimiskampaania teledebattide lõppvooru. Ekspert Viktoria Žuravljova hinnangul jättis diskussioon taas kord õhku oma otsustes kõhklevale valijaskonna jaoks olulised küsimused, edastas raadio Sputnik.

USA presidendikandidaadid Hillary Clinton ja Donald Trump läbisid valimiskampaania teledebattide lõppvooru. Telekanali CNN vaatajate hinnangul võttis võidu demokraatide kandidaat. 52% küsitlusele vastanutest leiab, et Clinton jättis väitlustes kenama mulje. 39% küsitletuist nimetas selle väitluse võitjaks Trumpi.

Ajalehe Washington Times kiirküsitlus näitas USA Vabariikliku Partei kandidaadi kindlat võitu. Enamik inetrnetikautajatest — 74% — hääletas Trumpi poolt, Clintoni pooldajaid oli 21%.

Samas tuleb kindlasti arvestada kahe meediaväljaande auditooriumit. Washington Times esindab konservatiivset seisukohta, samal ajal kui CNN toetab valimistel tavapäraselt Demolraatliku Partei kandidaate.

Teledebattide tähelepanu keskmes oli taas Venemaa. Clinton süüdistas Moskvat ameeriklaste järele luutamises, Trump aga põhjendas oma konkuendi„sallimatust" Vladimir Putini suhtes sellega, et too „on targem".

USA üleriigilised presidendivalimised toimuvad 8. novembril.

Venemaa Teaduste Akadeemia maailmamajanduse ja rahvusvaheliste suhete instituudi vanemteaduri Viktoria Žuravljova hinnangul jättis teledebattide lõppvoor oma eelistustes veel otsusele jõudmata valijaskonna jaoks olulised küsimused järjekordselt õhku rippuma.

„Üldmulje kolmandast voorust, mis samaviisi kui kahes eelmisest, on — valiku keerukus. See on üldse praeguse presidendikampaania peamine element. Mitte kumbki kandidaat ei ole minu hinnagul tõusnud teisest peajagu kõrgemale. Ja valiku on ennekõike määratlenud isiklikud eelistused: see valijaskond, kes algselt kaldus ühe kandidaadi poole, ei ole teda nendes väitlustes paremaks pidanud. Aga nendele, kes ei ole seni oma eelistust teinud, ei
andnudki need väitlused vastust küsmusele, kelle kasuks ikkagi oma hääl anda," ütles Viktoria Žuravljova Sputniku raadiosaates.

Tema arvates on mõlemad kandidaadd oma seisukohtadele kindlaks jäänud.

„Clinton teeb apsakaid: tema osutused Putinile ja Venemaale, kes „sekkub siseasjadesse", oli ilmselgeks kattevarjuks sellele, et ta ei suuda kuidagi vastata WikiLeaksi poolt kostvatele süüdistustele. No ei saa ta nendele vastata! Siingi on väga mugav „kasutada ära" Venemaad. Kuid paistab, et Trump ei suuda probleeme sügavuti analüüsida. Ta esineb hästi emotsionaalsete hüüatuste ja kiire reageerimise tasandil — selles mängib ta Clintoni üle. Aga kui on tarvis oma seisukohti sügavuti selgitada, siis piirdub ta loosungitega. Seetõttu, kui keegi ei ole eelnevalt oma valikut teinud, siis on väga raske nendest emba-umba valida. Ma leian, et mitte mitte kumbki kandidaat ei tee selle heaks midagi — keegi oma seisukohti ei muuda," nentis ekspert.

Donald Trump keeldus väitluste käigus vastamast küsimusele, kas ta tunnistab valimistulemused oma lüüasaamise puhul kehtivaks. „Ma ütlen teile seda siis, kui aeg on käes," vastas ta telesaatejuhi otsesele küsimusele. See kutsus esile tormilise vastukaja telekommentaatorite ja ekspertide poolt, kes nimetasid sellist seisukohta Ameerika demokraatia jaoks pretsedendituks.

Viktoria Žuravljova arvates oli sellesse avaldusse kätketud teine tagamõte.

„Debattide järel äratas tõepoolest väga teravat vastukaja just see tema väljaütlemine. Aga mulle näib, et see seostub võimuladvikuga ja sellega, kuidas toimib tänane föderaalvalitsus tükkis oma skepsisega. Tähendab, Trump näitab, et ta ei võta kõike tõe pähe ja on valmis küsimusi esitama. Juhul, kui ilmneb kasvõi mingisuguseid kinnitusi sellest, et valimistulemused ei vasta tegelikkusele, võtab ta ette samme selleks, et tulemused vaidlustada," lausus ekspert kokkuvõtteks.

53
Tagid:
deledebattid, president, Donald Trump, Hillary Clinton, USA
Teema:
USA presidendivalimised 2016 (105)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde