Aleppo

Lahingud Aleppo ja Mosuli pärast: võtmekimp Islamiriigi alistamiseks

60
Mis toimub Aleppo ümber, millega lõpeb operatsioon Mosuli vallutamiseks ja kuidas on need sündmused omavahel seotud? Vene politoloog selgitas Sputnikule, kuidas mõjutab nende linnade vallutamine jõudude vahekorda Lähis-Idas.

TALLINN, 19. oktoober — Sputnik, Maria Šeludjakova. Kogu maailm jälgib pingsa tähelepanuga ägedaid ja pingelisi lahinguid Iraagi Mosulis ja Süüria Aleppos — terrorirühmitusega Islamiriik peetavas võitluses kõige olulisemates linnades. Mis on Lähis-Idas sealsete lahingute puhul tähenduslik, rääkis Sputnikule Vene Teaduste Akadeemia maailmamajanduse ja rahvusvaheliste suhete instituudi teadur Viktor Nadein-Rajevski.

Aleppo: vägev minevik ja traagiline olevik

Süüria linna Aleppo vallutamine võib kahtlemata kallutada kaalukausi Assadi kasuks.

Ligi kahe miljoni elanikuga linna peetakse sisuliselt Süüria pealinnaks. Siia oli koondunud suurem osa kergetööstusest ja rahvatarbekaupade tootmisest. Aleppo on teedevõrgu kaudu ühendatud peaaegu kõikide piirkondadega üle riigi. Linna pärast peetavate lahingute puhul on oluline tema majanduslik roll, aga ideoloogiline faktor.

See on vanim linn, kus on säilinud ristisõdade aegsed ehitised. See on Lähis-Ida pärl oma iidse ajaloo ja rikkaliku pärandiga, kus alati on elanud arvukalt kristlasi — nii õigeusklikke kui katoliiklasi. Süüria valitsus oli selleks hetkeks, mil Islamiriigi terroristid Aleppo vallutasid, jõudnud restaureerida valdava osa iidsetest rajatistest.

Praegu on Alepposse koondunud sõdalased kõige erinevamatest islamirühmitustest, neid aga on mitusada. Neist mõnikümmend on suured rühmitused, sellised nagu Jabhat an-Nuṣrah, kelle mõju ulatub suurele osale Süüria territooriumist. Sellesse terroriorganisatsiooni on kogutud kümneid tuhandeid võitlejaid üle kogu islamimaailma.

„Niivõrd suurt linna vabastada on äärmiselt keeruline, tsiviilobjektid paiknevad sageli samades kvartalites, kus toimub lahingutegevus. Siit ka kõik need alusetud süüdistused Süüria valitsuse ja Venemaa aadressil rünnakutest haiglatele," märkis Nadein-Rajevski. „Lääne poliitikute jaoks on peamine — süüdistada Moskvat, aga tõendid — see on teisejärguline küsimus."

Aleppo omaaegne vallutamine terroristide poolt kujunes riigile suureks tragöödiaks. Nüüd on see linn saanud tõepoolest võtmeks, ilma milleta ei ole mõtet lootagi võitu Islamirigi terroristide üle, täpsustas ekspert.

Eile õhtul lõpetasid Venemaa õhujõud ründetegevuse Aleppo mässuliste käes olevate objektide pihta. Süüria valitsusväed tõmmatakse „humanitaarse pausi" (kavandatud neljapäeva, 20. oktoobri hommikuks) kontaktjoonelt tagasi, mis peab võimaldama nii tsiviilelanikel kui sõjaväelastel spetsiaatselt selleks loodud koridoride kaudu linnast lahkuda.

Vene Föderatsiooni välisministri Sergei Lavrovi sõnade kohaselt teeb Venemaa selle hea tahte žesti lootuses, et lääne partnerid suudavad lõpuks ometi eristada „mõõdukat opositsiooni" terroristidest (nagu see sai sätestatud juba Genfi kokkulepetes Vene Föderatsiooni ja USA vahel).

Mosul: mässulised kurdid ja nafta

Iraagi Mosulis on olukord veidi teistsugune. See on nafta kaevandamise ja ümbertöötlemise keskus, siinsed Qayyara ja Najma maardlad jäävad islamistide kontrolli alla. Lisaks sellele etendab konfliktis olulist osa Türgi faktor — Iraagi territooriumil paiknevad, teadagi, ilma Bagdadi loata türgi sõdurid.

„Eile õhtul teatas Türgi president Erdoğan, et Türgit ja Mosulit seob ühine ajalooline saatus. Türklased näevad iraaklaste linna Türgi aladele kuuluvana. Väärib märkimist, et Türgi provints Iraagi piiri ääres kannab täpselt sama nime — Mosul. Ja türklased ei ole kunagi varjanud oma nõudlust sellele territooriumile. Pealegi on Türgil oma naftaleiukohti äärmiselt vähe. Nii et nende huvi köetakse üles naftaga," selgitas politoloog.

Mosul on terroristide IS-i pealinn Iraagis. Selle linna hõivamine õõnestaks tõsiselt islamistide vastupanu. Kuid valitsusvägede ees seisab raske ülesanne. Iraagi armee võitlusvõime on vägagi kaheldav. 2014. aastal „kinkisid" valitsusväed Mosuli terroristidele, ehkki linna vallutamises osales kõigest 1 500 Islamiriigi võitlejat.

Täna on kogu linna ümbritsev ala ja mõned endised elamurajoonid terroristide poolt mineeritud. Neid alasid hoiavad oma valduses mitu tuhat sõdalast, kes teevad kõik võimaliku selleks, et Mosulit enda käes hoida. Just sellepärast on ameeriklased koondanud siia suure hulga oma nõuandjaid ja erivägede üksusi osalemaks linna vabastusoperatsioonis. USA kaitseministeerium peab seda operatsiooni võitluses siinse islamirühmitusega otsustavaks, kuid suuri linnu tormijooksuga vallutada on alati äärmiselt keeruline.

Kõrvuti USA sõjaväelaste ja samuti ameeriklastelt väljaõppe saanud Iraagi valitsusvägedega sõdivad selles piirkonnas kurdi vabatahtlikud rahvakaitseväelased (pešmergid). Eksperdi hinnangul on just kurdid „kõige sihikindlamalt võitlevad jõud". Kurdide jaoks on Islamiriigi terroristid surmavaenlased — ja nii on nad täis otsustavust hävitada Iraagis kogu „Islamiriigi rämps". „Aga Iraagi valitsus suhtub ülima ettevaatusega kurdide soovidesse oma võimu sellel territooriumil laiendada," jätkas Nadein-Rajevski. „Mispärast? Ikka nafta pärast. Käib lihtlabane naftaväljade ümberjaotamine ja sellel taustal on suhted kurdi autonoomiataotluste ja Iraagi šiiitliku valitsuse vahel omandanud valulise iseloomu."

Olukorda komplitseerib seegi, et Bagdadis on võimul šiiidid, president aga on — kurd, leiab ekspert. Ühtsest Iraagist praegu rääkida ei saa, arvab politoloog. Iga jõud, kes Mosuli pärast lahinguid lööb, lähtub omaenese huvidest. Bagdad kardab kurdide kontrollisaavutamist Mosuli üle. Türgil on siin topelthuvi: mitte lihtsalt võitlus Islamiriigi vastu, vaid soov purustada Iraagi territooriumil Kurdi Töölispartei, kelle relvarühmitused lahingutes aktiivselt osalevad.

60
Tagid:
lahing, Iraak, Süüria, Mosul, Aleppo
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde