Riigikogu

EKRE soovib keelata Eestis burka kandmise

56
(Uuendatud 15:53 12.10.2016)
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) hinnangul peaks araabia kultuuridest pärinevate näokatete burka ja niqabi kandmine avalikes kohtades olema Eestis keelatud ning esitas kolmapäeval riigikogule eelnõu, et viia vastav täiendus sisse Eesti korrakaitseseadusesse.

TALLINN, 12. oktoober — Sputnik. EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas selgitas, et Eestis ja enamikus teistes Euroopa riikides ei ole varem olnud vajadust kõnealust valdkonda seadusandlikult reguleerida, aga immigratsioonikriisi ning kasvava asüülitaotlejate hulga ja terrorismiohu tõttu tuleb seda teha.

„Seni Eestis eksisteerinud peamiselt tatarlastest koosneva islamikogukonnaga ei ole probleeme olnud, sest nemad burkat või niqabi ei kanna. Küll on nad aga hädas viimasel ajal Eestisse tulnud radikaalsete islamistidega, kes püüavad kaasatoodud tavasid neile peale suruda," ütles Põlluaas.

Tema sõnul ei tunnista islamiusuliste kultuuritaust ja kombed sugudevahelist võrdõiguslikkust, nagu Eesti tavad, kultuur ja seadusandlus ette näevad. „Burkade kandmine oli Talibani terrorirežiimi ajal kohustuslik Afganistanis. Burka ja niqabi kandmise nõude on esitanud ka terroriorganisatsioon ISIS enda poolt kontrollitavatel aladel. Burka ja niqabi kandmist ei saa seetõttu vaadata kui naiste vaba tahte väljendust, vaid kui vägivaldset ja dikteeritud sundi," ütles Põlluaas.

Ta lisas, et naiste ahistamine sellise sunni läbi ei sobi kokku Eesti kommete ega väärtussüsteemiga. "Avalikes kohtades burka ja niqabi kasutamise keeld oleks selge seisukohavõtt selle nimel, et põhiõigused on seaduse silmis teatud usuliste traditsioonide ees primaarsed," lisas rahvasaadik.

Põlluaas osutas, et enamikus riikides põhjendatakse näokatete kasutamise keeldu ka rahvusliku julgeolekuga, sest see takistab isikute tuvastamist, eriti videomonitooringu puhul. „Äärmusislamistid on kasutanud keha ja nägu varjavat riietust korduvalt enesetaputerrorirünnakute korraldamisel. Samad põhjendused pädevad ka Eestis, seda enam et kaitsepolitsei on hoiatanud kasvava terroriohu eest ja islamiterroristid on lisanud Eesti riigi oma sihtmärkide nimekirja. Ka Soome julgeolekupolitsei kinnitusel on terrorioht täna suurem kui kunagi varem. Nõue, et inimesed peavad olema avalikus ruumis identifitseeritavad, on loomulik ja õigustatud. Burkakandjad tekitavad Euroopas inimestes põhjendatud hirmu, sest ei ole võimalik olla kindel, kas tegemist on naisterahva või halbade kavatsustega ja pommivööga varustatud enesetaputerroristiga," ütles Põlluaas.

„Reeglid tuleb kehtestada enne, kui Eestis hakkavad tekkima sarnased probleemid, mis on paljudes Euroopa riikides. Tagantjärele on nende küsimuste reguleerimine äärmiselt keeruline. Praegu on selleks õige aeg. See oleks eetiline ka teise kultuuritaustaga immigrantide suhtes, kes peaksid olema eelnevalt teadlikud Eesti kommetest, tavadest ja seadustest," rääkis Põlluaas.

 

56
Tagid:
burka, EKRE, Riigikogu
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde