Hävitaja Су-35С

Süüriast hoogu juurde saanud Venemaa relvaeksport

57
(Uuendatud 10:46 11.10.2016)
Aleksandr Hrolenko
28. septembril sai teatavaks, et Liibüa armee ülemjuhataja kindral Khalifa Haftar pöördus Moskva poole palvega tarnida Liibüale relvastust ja sõjatehnikat. Relvatarned Liibüale olid 2011. aastast alates keelatud ja paljud riigid ilmutavad nüüd sellesuunalist aktiivsust, kuid Liibüa armee valis Venemaa. Nagu ka paljude teiste riikide armeed.

Aleksandr Hrolenko, RIA "Rossija Segodnja" vaatleja

Nõudlus Venemaa relvastuse järele on pärast Venemaa õhujõudude lahinguoperatsioonide alustamist Süürias kasvanud. Karmides Lähis-Ida kõrbetingimustes on Venemaa sõjatööstuskompleksi toodang (kaasaarvatud tiibrakettide tarkvara ja globaalse satelliitpositsioneerimise süsteem ГЛОНАСС) tõestanud suurt töökindlust ja efektiivsust.

2015. aastal eksportis Venemaa relvastust 14,5 miljardi dollari eest. Tellimuste portfell on alates 1992. aastast kasvanud rekordilise 56 miljardi dollarini. Valdav osa relvahangetest on kõrgtehnoloogiline lennunduse alase tehnika toodang ja õhutõrjesüsteemid. "Rosoboronekspordi" (Venemaa relvaeksporti korraldav riiklik ettevõte — toim) portfellis on tellimusi lennundustehnikale 18 miljardi, õhutõrjerelvastusele 9 miljardi dollari eest.

Lisaks Venemaa relvastuse suurepäraste taktikalis-tehniliste näitajate ja laialdaste kasutamisvõimaluste tunnistamisele annab suur nõudlus ja 27% osa maailma relvaturul tunnistust püsivast teaduslikust-tehnilisest progressist Venemaal ja Lääne poliitilise isolatsiooni ja majandussurve krahhist.

Venemaal on tugevad positsioonid maailma relvaturul ja lähimatel aastatel kavatseb ta tõugata sellelt troonilt oma peakonkurendi USA. Maailma kuuenda SKT mahuga demonstreerib Venemaa relvaturul oma selget üleolekut paljudest arenenud riikidest. Venemaa relvastuse eksport 2016. aastal püsib 15 miljardi dollari tasemel.

Analooge С-300/400-le ei ole

Süüria operatsiooni käigus ajal on Venemaa õhujõudude Khmeimimi baasi paigutatud õhutõrje raketisüsteemid (ÕRS) C-400, see tähendab, et on loodud kõik tingimused selle kasutamiseks lahingutingimustes. Sadade kilomeetrite ulatuses on Süüria naaberriigid: Türgi, Iraak, Saudi Araabia ja teised muutunud "labipaistvaks". Muide, ÕRS C-400 võib samaaegselt sihitada 72 raketti ja 36 õhusihtmärgi pihta. Lisaks õhutõrjesüsteemi kõrge automatiseerituse tase ja ööpäevaringne lahinguvalve.

USA kaitseministeeriumi esindajate arvates muudab isegi mitte enam eriti kaasaegsete õhutõrje raketikomplekside (ÕRK) C-300 olemasolu jõudude vahekorda ja muudavad piirkonna lennukõlbmatuks F-16 või F/A-18 Hornet tüüpi lennukitele. Vaid paarkümmend pommitajat B-2 Spirit, samuti hävitajad F-22 Raptor võiksid seal lennata suhteliselt ohutult.

Боевые стрельбы ЗРС С-300 на полигоне Ашулук
© Sputnik / Павел Лисицын
Venemaa õhujõudude Khmeimimi baasi paigutatud õhutõrje raketisüsteemid (ÕRS) C-300

Venemaa tarnib Iraani relvajõududele kolm ÕRK С-300ПМУ-2 divisjoni ja kui USA peaks võitluses kontrolli saavutamise eest õhuruumis veel lootma lennukitele, mis on valmistatud "Stealth" tehnoloogiat kasutades, siis tasub märkida, et keegi pole veel kahingutingimustes proovinud, kuivõrd on need Stealthid ikkagi C-300-le nähtamatud on.

Iraanile kaasaegsete ÕRK tarnimine muudab kardinaalselt USA sõjalisi plaane, tugevdab Venemaa mõju regioonis ja kogu maailmas. Ilmekaks näiteks sellest on USA kongressi reaktsioon Venemaa president Vladimir Putini otsusele.

Kui relvakonfliktide puhkemine ja tulemused ei sõltu enam USA sõjalisest jõust, kaotavad ameeriklased lõplikult kontrolli geopoliitika üle.

Autoriteetne Ameerika poliitik Henry Kissinger on öelnud: "Diplomaatia on jõu ohjeldamise kunst". Seega võib nii ÕRK C-300, kui ka ÕRS C-400, mille saab varsti India, pidada kõigest diplomaatia tööriistadeks.

Kõigepealt kopterid

Rahvusvahelistel relvanäitustel käivad virtuaalsed lahingud kõige eesrindlikuma lennundustehnika ja relvastuse toodetega. Võitjad saavad mitte ainult raha, nemad määravad tulevase sõjalis-tehnilise koostöö ja sõjaliste konfliktide tehnoloogilise taseme.

Näiteks kopterite arengusuuna tooniandjad elavad Venemaal — seda kinnitavad rahvusvaheline näitus Dafexpo India 2016 ja sajad Venemaa-India koostööprojektid kopteritootmise alal.

Вертолет Ми-17.
© Sputnik / Алексей Куденко
Kopter МИ-17

Septembris 2015 kiitis India kaitsehangete nõukogu heaks 48 kopteri Mi-17B5 soetamise 1,1 miljardi dollari maksumuses. Varem, maikuus, kiideti heaks 197 AS "Kamov" kopteri ostmine. Märgime, et India juba ekspluateerib 400 Venemaa päritolu kopterit.

Kuid perspektiivis hakatakse Mi-17 ja Ka-226T koptereid tootma India territooriumil (400 tükki aastas). Muide, Venemaa Ka-226 konkureerisid India kopterihankel Euroopa AS550 Fennec kopteritega, kuid hange tühistati, sest Ka-226 mäestiku- ja meremodifikatsioonide kõrged näitajad rahuldasid tellijat täiesti.

"Suhhoi" on ülekaal on ilmne

Viimasel aastatel tarnib Venemaa Indiale relvastust ja sõjatehnikat rohkem kui 5 miljardi dollari väärtuses. 2015. aasta veebruaris kinnitas seda traditsiooni näitus Aero-India 2015.

Praegu moodustavad hävitajad Су-30МКИ, mis on korduvalt demonstreerinud oma ülekaalu enamikest kaasaegsetest hävitajatest, suurema osa India õhujõudude lahingkoosseisust.

Oktoobris 2015 eelistas India taas Venemaa hävituslennukeid, tõrjudes kõrvale Prantsusmaa Rafale. Sõjalis-tehnilise koostöö perspektiivid Indiaga on aastateks ette ulatuvad.

Üha enam löövad kaasa ka teised naabrid. Hiinast saab pärast Venemaad esimene riik, kes saab 24 lennukit Су-35С. Seda tüüpi hävitajad on suurepärase kütusevaruga, nende tegevusraadius on üle 1500 km ja nad täiendavad Hiina mereväe võimekusi suurepäraselt.

Авиаудары бомбардировщиков Су-34 ВКС РФ ударили с авиабазы Хамадан по объектам ИГ в Сирии.
Министерство обороны РФ
СУ-34 Süürias

Су-35С potentsiaalsete ostjate hulgas on ka Indoneesia, Alžeeria, Vietnam, Venetsueela. Spetsialistide hinnangul võib Venemaa lennukitööstus eksportida igal aastal maailmaturule kuni sada Су-35С tüüpi hävitajat. Vietnam plaanib laiendada oma hävituselennuväe lennukiparki Су-30МК2 tüüpi hävitajate soetamisega.

Püsiv nõudlus rahvusvahelisel turul on ka AS "Suhhoi tsiviillennukid" toodangu järele. Ainuüksi lennundusnäituse МАКС-2015 raames tellisid välismaa kompaniid Sukhoi Superjet 100 (SSJ100) reisilennukeid rohkem kui 1 miljardi dollari eest. Prioriteediks on muutmas kaitseotstarbelise toodangu tootmine partnerriikide territooriumil.

Uudistooted maaväe tarbeks

Septembri lõpul esitles Venemaa Aserbaidžaanis toimunud relvanäitusel ADEX 2016 üle 300 uue sõjaväetehnika näidist. Nende seas olid soomukid "Tigr", õhutõrje raketikompleks "Тор-М2КМ", tank Т-90С, tankitõrjesüsteemid "Меtis-М1", suurtükikompleks "Krasnopol-M2", miinipildujakompleks "Gran", raketid õhutõrje raketisüsteemile "Pantsõr-C1", tankitõrje granaadiheitja АГС-30, samuti käsitulirelvad ja leegiheitjad. Stendide juures oli üsna rahvarohke.

Varem, rahvusvahelisel relvanäitusel Abu-Dhabis IDEX-2015, demonstreeris Venemaa esmakordselt moderniseeritud tanki ja 57 mm kaliibriga kiirlaskekahuriga mehitamata lahingumoodulit.

Venemaa relvastuse robotiseerimise perspektiivid

Algamas on relvastuse robotiseerimise ajastu, kus lahingudroonid levivad kõikidesse lahingukeskkondadesse. Selles suunas on Venemaa juba palju ära teinud. Venemaa sõjatööstuskompleksi kaalu hinnati vääriliselt relvanäitusel DSA-2016 Malaisias.

Venemaa relvatootjate konkurentsieelisteks on VF sõltumatu välispoliitika, relvastuse efektiivne kasutamine lokaalsetes konfliktides, selle edukas aastatepikkune ekspluatatsioon kõikides Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika kliimavöötmetes.

Laitmatus võidab

Püsib huvi ka Venemaa relvatööstuse sõjalaevastikule mõeldud uute toodete vastu. Seda kinnitab 2015 aasta juulis Peterburgis toimunud mereväe relvastuse salong, kus osales 46 riiki ja 10 mereväe juhatajat.

Täna on antitorpeedo kasutada ainult Venemaa mereväel. Kaugeltki mitte iga riik ei saa hoobelda sellise laeva raketikompleksiga nagu "Kalibr NK", mis näitas end Lähis-Idas väga heast küljest. Nende ja teiste näidiste ekspordipotentsiaal on märkimisväärne.

Möödunud 15 aastaga tarnis VF raja taha sõjalaevu rohkem kui 21 miljardi dollari väärtuses (kolmandiku sellest summast saadi allveelaevade müügist). See pole piir. Edasised plaanid on seotud sõjalis-tehnilise koostöö laienemise ning konjunktuuri ja turugeograafia muutustele operatiivse reageerimisega.

Veel geograafiast. Viimase 12 aasta jooksul on Venemaa müünud Ladina-Ameerikale sõjatehnikat ja relvastust 14 miljardi dollari väärtuses. Kõige aktiivsemad partnerid sõjalis-tehnilise koostöö valdkonnas on Kuuba, Nikaraagua, Peruu, Venetsueela, Argentiina, Ecuador, Uruguai, Mehhiko, Kolumbia, mille arvele kokku langeb Venemaa relvaekspordist 15%. Ladina-Ameerika relvaturu kogumaht võib järgmise kümne aasta jooksul kasvada 50 miljardi dollarini. See on väga perspektiivne kontinent.

Видео предоставлено пресс-службой Минобороны РФ
Püsib huvi ka Venemaa relvatööstuse sõjalaevastikule mõeldud uute toodete vastu.

Tänapäeval saavad tegelikult suveräänsed olla ainult sõjaliselt tugevad riigid. Venemaa pakub lõppviimistletud ja kõrgtehnoloogilist toodangut, tehnoloogia ausat üleandmist ja lahingukõlblikke näidiseid.

 

 

 

57
Tagid:
relvastus, Venemaa