Presidendivalimised

Valimiskomisjon registreeris Kaljulaiu presidendikandidaadiks

21
(Uuendatud 16:34 02.10.2016)
Vabariigi valimiskomisjon registreeris pühapäeval toimunud koosolekul Vabariigi Presidendi valimise kandidaadiks riigikogu esimesse hääletusvooru Kersti Kaljulaiu.

TALLINN, 2. oktoober — Sputnik. Keskerakonna vallandatud peasekretär Oudekki Loone on seisukohal, et kui tahta Eesti demokraatiat päästa, tuleb arutelusid jätkata, mitte hääletada presidendiks pürgiva Kersti Kaljulaiu poolt, kellel pole olnud piisavalt aega enda vaadete tutvustamiseks.

"Kui tahta Eesti demokraatiat päästa, siis võib alati mitte hääletada Kersi Kaljulaiu poolt ja öelda, et me peame edasi arutama. Poliitika on selline asi, et ega me siit tõde ei leia. Poliitikas tuleb otsustada — ja seda enne, kui me kõike täielikult teame. Et minimeerida halbu otsuseid, mida meil tuleb teha ilma täieliku teadmiseta, on vaja arutada. Aga praegu ei ole olnud aruteluaega," ütles BNS-ile Loone, kelle hinnangul oleks mõistlik taas üle vaadata ka eelmisest voorust läbi käinud presidendikandidaadid, teatas BNS.

"Eelmises voorus sai ju enamik kandidaate enam-vähem ühe hulga hääli. See näitab, et neil kõigil on tugev populaarsus olemas," rääkis Loone. "Tegelikult võiks läbi arutada, kas me sealt leiame mõne kokkuleppe. Me võiksime leida kandidaadi, keda kõik juba tunnevad, aga ka uuele inimesele peab andma aega oma vaadete ja seisukohtade tutvustamiseks. Põrsast kotis ei saa osta, ammugi siis veel presidenti."

Loone sõnul ei saa pooldada olukorda, kus presidendikandidaadid teevad neli kuud kampaaniat ja tutvustavad oma vaateid, siis aga siirdutakse nullpunkti tagasi. "Me saame pikapeale teada, mida rahvas ühest või teisest kandidaadist arvab. Siis aga viskame selle prügikasti, võtame välja inimese, keda rahvas väga vähe tunneb, ja ütleme, et nimetame presidendikandidaadiks ära — äkki saab hakkama," rääkis Loone. "Ma loodan, et sellel aastal me saame aru, milline farss on praegune presidendi valimise seadus, me muudame selle ära ja laseme rahval otse valida."

Teine Keskerakonna fraktsiooni liige Peeter Ernits tegi avalduse, milles kutsub teisi riigikogu liikmeid loobuma Kersti Kaljulaiu presidendiks valimisest esmaspäeval ja soovitab valida Eesti uueks riigipeaks Siim Kallas.

"[Seetõttu] teen ettepaneku Kersti Kaljulaidu presidendi ametisse mitte nimetada," kirjutab Ernits reede õhtul BNS-ile saadetud avalduses, milles ta selgitab, et tema meelest ei ole nii kiirelt pärast valimiskogu nurjumist toimunud uue presidendikandidaadi leidmine ja esitamine õige.

"Ainuke võimalus leida täna Eestile pärispresident, on valida neist, kes tegid kaasa kogu kurnava kampaania, kellega Eesti inimesed said mitme kuu jooksul tuttavaks. Kas me tohime visata ja unustada ära kogu demokraatliku protsessi — nagu poleks seda olnudki — kokku võttes seda vaid sõnadega „saage üle, võitjaid ei olnud"," kirjutab Ernits.

"Oleme täna püüdnud Eestile presidenti valida juba viiel korral. Kolmes voorus riigikogus ja kahes voorus valijameeste abiga. Võitjana väljus neist viiest voorust üks inimene — Siim Kallas. Seepärast oleks loomulik valida presidendiks just tema — valimiste sisuline võitja. Või vähemalt esitada ta esmaspäeval toimuvaks kuuendaks valimisvooruks teiseks kandidaadiks. Siis oleks tõepoolest tegemist presidendi valimistega, mitte määramisega," leiab Ernits.

Tema hinnangul kiirustas riigikogu esimees Eiki Nestor liialt Kaljulaiu nime väljatoomisega ega andnud fraktsioondele aega temaga tutvuda.

"Samas, enne fraktsioonide kohtumist potentsiaalse kandidaadiga oli meie esimees Eiki Nestor juba andnud intervjuusid AK-s ja saatnud pressiteate. Igal pool kostis sõnum, et vanematekogu on teinud juba ettepaneku Kaljulaidile kandideerimiseks, ehkki tegelikku seisukohta polnud saanud selleks ajaks keegi reaalselt kujundada. Peale ettepaneku tegija enda. Ma käsitlen seda Nestori sooloprojektina, sest mulle teadaolevalt ei olnud ka sotsid ise sellise asjade käiguga sajaprotsendiliselt rahul," märkis Ernits.

"Ma olen rääkinud kõikide fraktsioonide liikmetega. Paljud neist tunnevad täpselt samasugust hingematvat pettumust nagu mina ja nagu Eesti rahvas, kelle jaoks on demokraatlikud valimised kaotanud mõtte. Ka Kersti Kaljulaid ise mainis oma kirjas Eestimaa inimestele, et ükskõik, kes praegu uue tulijana presidendiks saab, on portselanpresident. Kersti, ära taha selleks saada!" ütleb Ernits, kes varasemalt kinnitab, et küsimus ei ole mitte Kaljulaiu isikus, vaid protseduuris.

"Ma olen juba aastaid tagasi rääkinud sellest, et Kerstist võiks saada president. Kuid täna ma leian, et riigikogu ei saa ametisse määrata Eesti Vabariigi presidenti nädal pärast kokkulepete kriisi," rõhutab Ernits.

Valimiskomisjoni teatel seadsid Kaljulaiu üles 90 riigikogu liiget. Presidendivalimise esimene voor toimub riigikogus esmaspäeval kell 13. Valituks osutumiseks on kandidaadil vaja koguda vähemalt 2/3 koosseisu ehk 68 saadiku toetus.

Kui kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse teisipäeval kell 12 teine hääletusvoor, kuhu saab kandidaate registreerida sama päeva hommikul kella 8-10.

 

21
Tagid:
valimised, president, Riigikogu, Peeter Ernits, Kersti Kaljulaid, Oudekki Loone
Teema:
Eesti presidendivalimised 2016 (93)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde