Toomas Hendrik Ilves ÜRO Peaassamblee istungite vaheajal.

Kui te vaid tunneksite Putinit nii, nagu tunneme teda meie...

86
Kui te vaid tunneksite Putinit nii, nagu tunneme teda meie... Eesti president ja Leedu välisminister arutavad väljaandega The Daily Beast ohte, mida kujutab endast Moskva nendele, Euroopale ja Ameerika Ühendriikidele.

Venemaa tahab USA-lt ära võtta tema juhtivat rolli välispoliitikas ja mõjutada tema eelseisvaid presidendivalimisi. Kes võib teada Vene Karust rohkem, kui Balti riigid: Eesti, Läti ja Leedu? NSV Liit neelas nad alla Teise maailmasõja eelõhtul, nad vabanesid pärast kommunismi lagunemist ja sellest ajast saadik, kui Venemaa president Vladimir Putin püüab Venemaa Impeeriumi taastada, on nad pidevalt erineva suurusega ohtude meelevallas.

The Daily Beast otsustas rääkida kõigest sellest ÜRO Peaassamblee istungite vaheajal Eesti president Toomas Hendrik Ilvese ja Leedu välisminister Linas Linkevičiusega.

Inosmi avaldas The Daily Beast Ilvese ja Linkevičiuse mahuka, pooleteisttunnise arutelu lühendatud tekst.

Sellest, kas pole kätte jõudnud hetk, kus Balti riigid võiksid öelda Venemaa president Vladimir Putini strateegia kohta: "Me ju rääkisime teile".

Linkevičius: Me olime kahtlemata nende hulgas, kes aitasid avada silmad ja kõrvad, et näidata propaganda tähtsust ja seda jõudu, mida tegelikult kasutati, ma ütleks, asümmeetrilise relvana… Tavalise sõjalise vastasseisu korral oleks kõigepealt tehtud suurtükiväe tuleettevalmistus ja seejärel toimunud pärislahing. Nüüd aga saab õigepealt ajusid loputada ja siis peale tungida.

See oli näide Krimmi kohta, sest tookord pesti inimestel ajusid riigi poolt kontrollitavate meediaväljaannetega. Kohalikud elanikud ootasid, et bandiidid ja fašistid tulevad neid tapma. Nad olid veendunud, et nii juhtub ja tervitasid Venemaa sõdureid rõõmuga, sest nad tulid neid päästma.

Ilves: Meie võitleme selle desinformatsiooniga juba meie iseseisvumisest saadik ja võitlesime veel enne sedagi. Mäletan, kuidas suursaadikuna Washingtonis 93., 94. ja 95. aastal tuli mul Riigidepartemangus ennast ja oma riiki pidevalt õigustada täiesti sobimatute ja mõttetute etteheidete pärast, mida meie vastu esitati. Inimesed võtsid valet tõe pähe.

Donald Trumpi vastusest küsimusele, kas Ameerika Ühendriigid hakkavad kaitsma NATO okupeeritud liitlasi, nagu näeb ette Atlandi harta artikkel 5 ja tema toetaja Newt Gingrichi hiljutisest kommentaarist, et "Eesti asub Sankt Peterburgi eeslinnas".

Ilves: Suursaadikuna Ameerika Ühendriikides 1994. aastal tundsin end kummaliselt, kui esitleti Gingrichi "Lepingut Ameerikaga". Seal seisis sõnaselgelt, et "Balti riigid peavad astuma NATO-sse". Gingrichi juhitud Vabariikliku partei positsioon seisnes selles, et viia Balti riigid NATOsse. Nüüd peetakse meid "eeslinnaks".

Kui toimub sissetung Eestisse või mistahes teise alliansi liikmesriiki ja artiklit 5 ei rakendata, siis NATO laguneb. Kui allianss aga juba kord kokku kukub, siis teda enam ei eksisteeri. See on see, mis tegelikult Euroopat püsti hoiab, sest me ei tea kunagi, kes saab olema järgmine.

Inimestele tasub meelde tuletada, et artiklit 5 on rakendatud ainult üks kord, 12. septembril 2001.

Linkevičius: Kaua aega mõtlesid paljud, et sellised ohud on meist kaugel ega puuduta ei Ameerika Ühendriike ega isegi Lääne-Euroopat. Siis toimus näiteks Ukrainas reisilennuki MH17 katastroof. Kõik, kes arvasid, et see kõik on kaugel, on tänaseks teadvustanud, et hädaoht nende perekondadele on reaalne, see oht eksisteerib nüüd ja praegu. Olgu see Narva, Läti või Leedu, me oleme üks allianss. Me oleme endiselt veendunud, et USA jääb Euroopa võtmeliitlaseks.

Parem- ja vasakäärmuslike liikumiste aktiviseerumisest Euroopas ja nende ideoloogilistest ja võimalikest finantssidemetest Moskvaga.

Ilves: Kui vaadata tähelepanelikult Euroopa paremäärmuslike parteide rahastamist, siis kellelt nad raha saavad? Me teame, et Venemaa andis Tšehhi panga kaudu 9 miljonit eurot Prantsusmaa Rahvusrinde liider Marine Le Penile. Me teame, et see ei ole üksikjuhtum. See toimub ka teistes riikides. Miks me siis imestamegi, kui näeme taoliste paremäärmuslike parteide edu, edukaid kampaaniaid ja valimisreklaame, kes saavad raha kas avalikult või varjavad seda avalikkuse eest?

Mis aga puutub Euroopa vasakäärmuslasi, siis täna on neil juba väga vähe ühist marksismi-leninismiga. Nad on rohkem seotud antisemitismi, rassismi ja migratsioonivastaste väljaastumistega. Nad väidavad end olevat vasaktiib, kuid nende vaated meenutavad tegelikult klassikaliste "pruunsärklaste" (natside) omi.

Linkevičius: Molotov on juba olemas ja otsib oma Ribbentroppi (vihje NSV Liidu ja natsi-Saksamaa välisministrite poolt Teise maailmasõja eelõhtul allkirjastatud salaleppele, millega Balti riigid anti nõukogude "mõjusfääri).

Ilves: Ma arvan, et meil on ümberringi palju väikeseid Ribbentroppe, kuid Molotov ei ole veel leidnut sobivat tehingut.

Väidetest, et Venemaa luure on Demokraatliku partei rahvuskomiteele tehtud häkkerirünnaku taga ja kartustest, et ta võib ka USA valimistesse sekkuda.

Ilves: Meid (Eestit) rünnati 2007. aastal. See oli väga keeruline küberrünnak, kuid see toimus ja avaldas lühiajaliselt tõsist mõju majandusele. Me ei tunne kübetki kahjurõõmu sellepärast, et praegu elavad Ameerika Ühendriigid läbi sedasama, kuid me mõtleme: "Hästi, kas te vähemalt nüüd saate meist aru?"

Ega palju polegi vaja, et toimuksid põhjapanevad sündmused… Piisab, kui mõjutada ühtesid valimisi, ühes osariigis, võimalik, et ühes valimisringkonnas, ilmselt piisab, kui murda sisse arvutisüsteemi ja nii võib õõnestada usu valimistesse. See ongi kõik, mida teha tuleb.

Ausalt öeldes üllatab mind poliitilise reaktsiooni nõudmise puudumine Washingtonis. Niikaua, kuni te seda ei nõua, midagi ei muutu. Tuleb avalikult jutt liivale tõmmata.

Süüdistustest, et veelgi agressiivsem Venemaavastane poliitika, olgu see siis kas Ukraina relvastamine või sekkumine Süüria kriisi päästab valla "Kolmanda maailmasõja".

Linkevičius: Nagu te arvatavasti teate, see pole saladus, et me andsime Ukrainale sõjalist abi. Me tegime seda avalikult. Loomulikult oli see väike sümboolne žest. Kuid see oli vihje ja meeldetuletus, et riiki, mida on tabanud suure vastase agressioon, tuleb aidata ja tuleb anda talle professionaalseid raketikomplekse, tanke…

Me oleme alati olnud tunnistajaks Venemaa soovile hävitada Euroopa julgeolekuarhitektuur, sest see polevat õige. Nad tahaksid kõik üles ehitada mitte rahvusvahelise õiguse normide, vaid enda väljamõeldud reeglite järgi.

Lääs reageerib sellele alati kummaliselt, tundub, et ta on valmis lihtsalt reeglitest loobuma.

See oleks sama, kui märgates, et keegi liikluseeskirju rikub, võtakasite te lihtsalt foori ära ja ütleksite, et nüüdsest pole see enam rikkumine.

Ilves: Me peame selles protsessis jõudma kokkuleppele nii või teisiti, sest selline käitumine on väga kauaks karistamata jäänud. Jõuab kätte aeg, kui see ületab teatud piiri ja olukord muutub väljakannatamatuks. Meie oma maailmanurgas oleme mures selle pärast, et meiega seda ei juhtuks.

Euroopa ühtsuse puudumisest mitte eriti märkamatu Venemaa sissetungi suhtes Ukrainasse, samuti sanktsioonide jätkumisest Venemaa ametnikele ja asutustele.

Ilves: Neli EL liikmesriiki, mis kannatasid kõige enam arvestades nende osakaalu SKT-s on Eesti, Soome, Läti ja Leedu. Need riigid aga, kes nõuavad sanktsioonide tühistamist, ei ole praktiliselt kannatada saanud, kuid nad on teinud nii palju lärmi, sest väidetavalt avaldavad neile survet siseriiklikud äriringkonnad. Ehk aitab? Meie kolm, kolm Balti riiki, oleme kannatanud kõige rohkem, kuid nagu näete, me ei kahtle.

Linkevičius: ärgem unustagem, kes on selles konfliktis agressor ja kes vaenlane. Praegu tahaks paljudele öelda, et keegi neist ei täida kokkuleppeid, kõik nad on ühtviisi süüdi, nii moraalselt kui ka praktiliselt. Ei, olgem avameelsed. Venemaa lihtsalt eitab, et ta on konflikti osapool. Kuidas me saame siis eeldada, et Venemaa täidab kohustused, kui ta isegi ei tunnista ennast konflikti osapooleks. Kahtlemata mängib ta konflikti lahendamises võtmerolli.

Ukraina haprast "relvarahust" ja kaheaastase sõja poliitilise reguleerimise perspektiivist.

Ilves: Ma oleme selle juba läbi elanud. Prantsusmaa endise presidendi Nicolas Sarkozy 2008. aasta augustis sõlmitud Venemaa-Gruusia sõja lõpetamise kuuepunktilise leppe neljandas punktis oli öeldud, et Venemaa vägede eemaletõmbumiseni suhted Euroopa Liiduga külmutatakse.

Kuu aega hiljem, Prantsusmaa eesistumise ajal, kui Euroopa Nõukogu hääletas koostöö jätkamise ja Venemaa moderniseerimise programmi poolt ning tühistas kõik sanktsioonid, väljus Sarkozy ja ütles: "Jumal tänatud, et terve mõistus võitis."

See ongi nüüd see olukord, kus meil läheb vaja väga tugevat Ameerika juhtkonda, sest Euroopas ma praegu seda ei näe, eriti eelseisvate 2017. aasta suurte valimiste eel. On vaja kas võimul või opositsioonis olevate valitsuste tugevat ühtsust, et need küsimused tõepoolest lahendada. Ma arvan, et meid ootavad ees rasked ajad. Ja nüüd on käes see aeg, kus on vajalik USA stabiilsus ja tema suur roll rahvusvahelistes suhetes.

86
Tagid:
Vladimir Putin, Linas Linkevičius, Toomas Hendrik Ilves, Venemaa, Leedu, Eesti