Kersti Kaljulaid.

Kaljulaid asub kolmapäeval kohtuma fraktsioonidega

74
(Uuendatud 09:53 28.09.2016)
Presidendiks kandideerimisega nõustunud Kersti Kaljulaid asub kolmapäeval kohtuma riigikogu fraktsioonidega.

TALLINN, 27. september — Sputnik. Kaljulaid palus anda talle töörahu, et ta saaks kohtuda fraktsioonide liikmetega, ühtlasi märkis ta, et riigipeaks kandideerimine on suur vastutus, mille ta otsustas vastu võtta, kui tunnetas teisipäeval kuue fraktsiooni liidri toetust.

"Ma luban siin ja praegu, et kui asjast peaks saama asja ja fraktsioonid mind toetavad, siis leian meetodi, kuidas suvel tehtud töö raisku ei läheks," ütles Kaljulaid teisipäeval ajakirjanikele. Ta lisas, et kõik viis kandidaati tegid enda seisukohti tutvustades ära väga suure töö, "aga läks nagu läks ja siis keegi peab võtma maast selle palli ja edasi minema".

Kaljulaiu sõnul räägivad tema eest artiklid ajalehtedes. "Kui tahate teada minu seisukohti, siis ma juhtumisi olen sel aastal päris palju kirjutanud, sest ma olen päris palju mõelnud Eesti peale, ma olen väga uhke Eesti üle," lausus ta.

Kaljulaid toonitas, et ta on üksi, tal pole valimismeeskonda. "On vaid riigikogu vanematekogu ettepanek ja mina. See [kandideerimine] on väga tõsine otsus ja arvestades laupäeval juhtunut, on vastutus meeletu, aga ma võtan selle. Homme õhtuks näeme, mis on sellest edasi saanud," sõnas Kaljulaid, kes kohtub kolmapäeval riigikogu kõigi kuue fraktsiooni liikmetega.

Tänavu kevadel ja suvel räägiti Kaljulaiust samuti, kui võimalikust presidendikandidaadist ja ajakirjanike küsimusele, miks ta toona loobus, aga täna nõustus, vastas Kaljulaid, et "praegu kõneles minuga riigikogu vanematekogu". "Tollal ei kõnelenud minuga sellest sugugi nii suur inimeste seltskond, et mul oleks olnud põhjust tulla ja sellesse mängu sekkuda," lisas ta.

"Riigikogu vanematekogu ütles, et on tekkinud reaalne võimalus, et kõik fraktsioonid, kui ma olen nendega kohtunud ja vestelnud, tahavad mõelda sellele, kas mina võiksin olla konsensuskandidaat presidendi kohale," sõnas Kaljulaid. "Kohtumised leiava aset homme ja homme õhtuks oleme palju targemad. Sinnamaani paluksin töörahu, sest minu jaoks on homseks valmistumine keeruline."

Küsimusele, kas ta tahab presidendiks saad, vastas Kaljulaid, et "kui ma olen täna siin, siis ilmselt tahan". "Aga veelkord — see tee on väga püsti ees, sest vastutus praegu võtta see pall ja minna sellega edasi, on väga raske kanda. "Tahan minna, rääkida inimestega ja näidata, et ma ei ole portselanpresident või tagavarapresident ja kõike seda muud," lisas ta.

Riigikogu esimees Eiki Nestor tutvustas Kaljulaidu vanematekogule teisipäeva pärastlõunal ning vanematekogu tegi Kaljulaiule ettepaneku kandideerida presidendiks. Nestor usub, et toetuse baas Kaljulaiule on riigikogus piisav ja 3. oktoobril valib riigikogu Eestile uue presidendi, teatas BNS.

Kersti Kaljulaid on sündinud 1969. aastal Tartus. Ta lõpetas 1987. aastal Tallinna 44. Keskkooli, praeguse nimega Tallinna Mustamäe gümnaasium, ja aastal 1992 Tartu Ülikooli bioloogina. 2001. aastal omandas ta ärijuhtimise erialal samas ülikoolis kutsemagistri kraadi.

Aastatel 1998-1999 töötas Kaljulaid Hansapank Marketsis investeerimispanganduse osakonnas projektijuhina. 1999. aastal asus Kaljulaid tööle toonase peaministri Mart Laari majandusnõunikuna.

2002. aasta veebruaris asus Kaljulaid tööel Eesti Energia AS-i Iru elektrijaama juhtimisarvestuse osakonna juhataja ametikohal, sama aasta septembris nimetati ta sama ettevõtte direktoriks.

Alates 2004. aasta maist töötab Kaljulaid Euroopa Kontrollikojas. Kaljulaid vastutas aastatel 2010-2014 kontrollikoja aastaaruande metoodika ja koostamise eest. Viimasel aastal on ta kontrollikojas juhtinud põllumajandusauditi koostamist ja koja struktuurireformi.

Ka on Kaljulaid olnud Eesti Geenivaramu nõukogu liige ja Tartu Ülikooli (TÜ) kuratooriumi liige. Alates 2012. aastast on ta olnud TÜ nõukogu juht. Aastatel 2001-2004 kuulus Kaljulaid erakonda Isamaaliit.

 

74
Tagid:
valimised, president, Riigikogu, Kersti Kaljulaid
Teema:
Eesti presidendivalimised 2016 (93)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde