Eesti presidendiks kandideeriv Marina Kaljurand.

Siseministeerium kontrollib Kaljuranna Eesti kodakondsuse dokumente

33
(Uuendatud 12:07 14.09.2016)
Kaljurand on EKRE süüdistused sünnijärgse kodakondsuse puudumisest korduvalt avalikult tagasi lükanud, kuid ei EKRE ega Kaljurand ei ole esitanud oma sõnade kinnituseks avalikkusele seni ühtegi dokumenti.

TALLINN, 14. september — Sputnik. Eesti presidendiks kandideeriv Marina Kaljurand avaldas teisipäeva hilisõhtul Facebookis Politsei ja Piirivalveameti (PPA) väljastatud tõendi, milles amet kinnitab, et Kaljurand omandas Eesti kodakondsuse sünniga.

"Politsei ja Piirivalveamet tõendab, et Marina Kaljurand on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga," öeldakse dokumendis. "Tõend on antud esitamiseks Vabariigi Valimiskomisjonile," lisatakse dokumendis kuupäevaga 12. september, teatas BNS.

"Osad EKRE juhtpoliitikud käivad mööda riiki ringi ja räägivad, et mina ei tohiks kandideerida Eesti presidendiks, kuna ma polevat sünnijärgne Eesti kodanik. See on vale," ütleb Kaljurand Facebooki-postituses.

"Ent kuna sõnast kõigile ei piisa ja ei piisanud ka Siseministeeriumi korduvatest kinnitustest, et see on nii, olen palunud, et Siseministeerium avaldaks kõik vajalikud dokumendid ja annaks oma hinnangu avalikult, et see teema oleks lõplikult päevakorrast maas — kuigi minule on Siseministeerium ja PPA kinnitanud seda korduvalt, viimati üleeile."

"Minu ema on sündinud Eesti Vabariigis, ta oli Eesti kodanik, ka minu ema isa oli minu ema sünnihetkel samuti Eesti kodanik, mina olen sünnijärgne Eesti kodanik," lisas Kaljurand.

Küsitlus

Kas Marina Kaljurand saab kandideerida Eesti Vabariigi presidendiks?
  • Ainult siis, kui ta suudab dokumentaalselt tõestada, et ta on sünnijärgne Eesti Vabariigi kodanik
    50.0% (5)
  • Jah, ta on kahtlemata sünnijärgne Eesti Vabariigi kodanik
    30.0% (3)
  • Ei, antud juhul ei saa kahtlusi tõlgendada „süüdistatava“ kasuks
    10.0% (1)
  • Ma ei ole sündmuste arenguga kursis
    10.0% (1)
Hääleta: 10

Eesti Ekspress kirjutas kolmapäeval, et siseministeerium alustas presidendiks kandideeriva endise välisministri Marina Kaljuranna Eesti kodakondsuse dokumentide kontrolli. Siseministeeriumi teatel alustati dokumentide läbivaatust Kaljuranna enda palvel.

Teisipäeval esitas siseminister Hanno Pevkurile arupärimise Kaljuranna kodakondsuse küsimuses Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsioon.

EKRE poliitikud räägivad juba pikemat aega, et Kaljurand ei saa tegelikult presidendiks kandideerida, kuna ta polevat sünnijärgne kodanik.

EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme kirjutas eelmisel nädalal sotsiaalmeedias, et "meile teadaolevalt sai ta kas 1991. aasta lõpus või 1992. aasta alguses kodakondsuse mitte õigusjärgsuse alusel, vaid valitsuse eriotsusega". Ta lisas, et "väga sobivalt on valitsuse selle perioodi arhiiv pandud praegu kolima ja toimikuid ei ole võimalik leida".

Kaljurand on EKRE süüdistused sünnijärgse kodakondsuse puudumisest korduvalt avalikult tagasi lükanud, kuid ei EKRE ega Kaljurand ei ole esitanud oma sõnade kinnituseks avalikkusele seni ühtegi dokumenti.

Nii põhiseaduse kui Vabariigi presidendi valimise seaduse kohaselt saab presidendi kandidaadiks seada "sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana".

 

 

33
Tagid:
kodakondsus, PPA, siseministeerium, EKRE, president, Marina Kaljurand, Eesti
Teema:
Eesti presidendivalimised 2016 (93)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde