Eesti ja EL lipud.

Eesti ministrite osalus EL nõukogudes on tänavu vähenenud

38
Eelmise aasta kevadel ametisse astunud Taavi Rõivase valitsuse ministrite osalus Euroopa Liidu Nõukogu ametlikel ja mitteametlikel kohtumistel on tänavu pisut vähenenud, selgub riigikantselei esitatud andmetest.

TALLINN, 13. september — Sputnik. Võrreldes detsembriga, kui sarnase ülevaate koostas analüüsiblogi Poliitika.guru, on tänavu septembri alguse seisuga Eesti valitsuse liikmete keskmine osalusprotsent Euroopa Liidu ministrite ametlikel, mitteametlikel ja erakorralistel nõukogudel langenud 74 protsendilt 71 protsendile.

Seitsme ministri osalemise protsent nõukogudes on vähenenud, neljal jäänud samaks ning kolmel kasvanud. Riigikantselei koostatud ülevaade hõlmab kõiki Euroopa Liidu ministrite ametlikke, mitteametlikke ja erakorralisi nõukogusid alates 9. aprillist 2015 kuni 5. septembrini 2016.

Peaminister Taavi Rõivas on osalenud kõigil Euroopa Liidu valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumistel, teatas BNS.

Sajaprotsendiliselt on oma formaadi ministrite kohtumistel osalenud sel perioodil ka siseminister Hanno Pevkur, kes on käinud kõigil 17 Euroopa Liidu siseministrite kohtumisel. Samuti on riigihalduse minister Arto Aas osalenud sajaprotsendiliselt oma valdkonna kolmel kohtumisel.

Sajalt protsendilt eelmisel aastal on 90 protsendi peale langenud haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi osalus nõukogudes, tema on osalenud kokku kümnest kohtumisest üheksal.

Õige pisut on langenud rahandusminister Sven Sesteri osavõtt nõukogudest. Kui detsembri seisuga oli Sester käinud 92 protsendil kõigist EL-i rahandusministrite kohtumistest, siis nüüd on see langenud 87 protsendile, Sester on osalenud 23 nõukogust 20-l.

Keskkonnaminister Marko Pomerants on osalenud 17 keskkonnaministrite kohtumisest 13-l, millega tema osaluste määr on langenud 76 protsendini. Aastavahetuse seisuga oli see 91 protsenti.

Sajalt protsendilt 75-le on kahanenud kaitseminister Hannes Hanso osalus nõukogudes, kes on osalenud neljast nõukogust kolmel.

80 protsendilt 67 protsendile on langenud justiitsminister Urmas Reinsalu osalus justiitsministrite kohtumistel, Reinsalu on osalenud üheksast kohtumisest kuuel.

Välisministrid Keit Pentus Rosimannus ja teda eelmise aasta septembris välja vahetanud Marina Kaljurand osalesid Euroopa Liidu välissuhete nõukogu, üldasjade nõukogu ja arengukoostöö nõukogu 36 istungist 20-l. Kui aastavahetuse seisuga oli välisministri nõukogudel osaluse määr 67 protsenti, siis nüüd oli see langenud 56 protsendi peale.

Pisut langenud on ka maaeluminister Urmas Kruuse niigi suhteliselt madal osavõtt põllumajandusministrite nõukogu tööst. Aastavahetuse seisuga 56 protsendil kohtumistest osalenud Kruuse osalus oli nüüd langenud 53 protsendile, Kruuse on osalenud 17 kohtumisest üheksal.

Nõukogudes osalemise määr on jäänud samaks tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski puhul, kes on osalenud viiest kohtumiset neljal (80 protsenti) ja sotsiaalkaitse ministril Margus Tsahkna, kes on käinud kahest kohtumisest ühel (50 protsenti).

Ministrite kohtumistel on hakanud rohkem käima majandus- ja taristuminister Kristen Michal, kelle osalus on tõusnud 40 protsendilt 44 protsendini (25 kohtumisest osalenud 11-l), kultuuriminister Indrek Saar, kes on osalenud neljast kohtumisest kahel (kasv varasemalt 33 protsendil 50 protsendini) ja ettevõtlusminister Liisa Oviir (varasemalt samal kohal Urve Palo), kes on käinud neljast kohtumisest kolmel (kasv 50 protsendilt 75-ni).

Mitu Euroopa Liidu poliitikat lähemalt tundvat eksperti on rõhutanud valitsuse liikmete osaluse tähtsust Euroopa Liidu ministrite kohtumistel, seda eriti läheneva eesistumise kontekstis.

"Üks Eesti jaoks väga olulisi indikaatoreid on aga see, kui palju käib minister isiklikult kohal Brüsselis EL nõukogu kohtumistel," märkis Poliitika.guru juba detsembris. "Kohalkäimine on Eesti jaoks väga oluline, kuna vähegi keerulisemate küsimuste lahendamisel mängivad isiklikud suhted Euroopa kolleegidega väga olulist rolli," öeldakse Eesti juhtivate politoloogide peetavas blogis. "Eriti on see nii, kui silmas pidada seda, et Eesti eesistumiseni on vaid kaks aastat ja selle õnnestumiseks on juba täna vaja kolleegidega sina peale saada," lisati samas detsembris avaldatud ariklis.

Sama on korduvalt rõhutanud Eesti eelmine alaline esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas. "Kõige keerulisem lugu ongi poliitilise tasandiga. Kui seni saime ennast veel rahustada, et no on veel natuke aega sidemete loomiseks [Euroopa Komisjoni] volinikega, võtmeMEP-idega (Euroopa Parlamendi liikmetega — BNS), detailse failide tundmaõppimisega, siis nüüd pole enam üldse aega, septembrist peab töö keema ka selles lõigus," kirjutas suursaadik Maasikas oma blogis augusti algul.

"Nagu eespool viidatud, praktilisemate asjadega peaksime hakkama saama. Aga poliitilist osa ametnike komitee ära ei tee. Suure ambitsiooni seab ja saavutab poliitikute klass," kirjutas Maasikas samal teemal 26. augusti Postimehes, kirjeldades eesistumise ettevalmistusi. "Praegu, augustis 2016, tuleb lisada, et see väljakutse on veel keerulisemaks muutunud. Hakkama saamine nõuab, et iga valitsuse liige võtaks isiklikult juhtrolli oma ministeeriumis. Loeks end eelnõudesse-teemadesse sisse. Looks toimivad koostöösidemed oma kolleegidega ja EL-i tippametnikega, samuti võtmetegijatega Euroopa Parlamendis. Et valitsuskabinet arutaks eesistumist regulaarselt. Et saadaks aru, et eesistumine pole miski, millega iga minister «oma» ministeeriumis ise tegeleb, vaid ühine asi," rõhutas Maasikas.

"Lätlased said eesistumisega väga hästi hakkama. Meil on selleks samuti head võimalused. Eeldusel, et Eestile tuleb 2017 pigem EL-i eesistumise kui kohalike valimiste aasta," märkis Maasikas, kelle valitsus määras Eesti eriesindajaks Euroopa Liidu institutsioonide juures.

Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas kutsus 2. septembril oma blogis ministreid eesistumiseks valmistumisel pöörama tähelepanu ka Euroopa Parlamendile ja kontaktide loomisele sealsete võtmetegelastega.

"Kuna seadusandlike aktide lõplik sisu kujuneb Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi kolmepoolse koostööna, siis ei tasu ettevalmistamisel ega ka eesistumise ajal ühtki neist institutsioonidest tähelepanuta jätta. Kui keskenduda ainult Nõukogule, leida seal liitlased ja jääda siis lootma, et tulemus on saavutatud, siis võib peagi pettuda, sest Parlamendis võivad Komisjoni ettepanekud oluliselt muutuda," kirjutas Kallas.

"Parlamendiga suhtlemiseks ja Parlamendis hästi esinemiseks valmistuvad eesistujad erinevalt. Mõne riigi minister käib juba eelmiste eesistumiste ajal vaatamas, kuidas Parlamendi töö välja paistab, teine teeb kohtumisi individuaalselt, kolmas aga suhtleb rohkem eelmise eesistuja esindajatega. Puudub selge ettekirjutatud reegel, aga soovitatav on tõesti juba varakult inimestega suhelda ja atmosfääriga tutvuda," rõhutas eurosaadik.

Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 2017. aasta teisel poolaastal. Euroopa Liidu Nõukogu istungitel kohtuvad liikmesriikide ministrid oma ametikaaslastega, et teha ühiseid ja oma riigile siduvaid otsuseid. Istungeid juhatab eesistujariigi vastava valdkonna minister. Erandiks on välisasjade nõukogu, mille eesistujaks on tavaliselt Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, mis ametikohta täidab praegu Federica Mogherini.

Euroopa Liidu Nõukogu käib koos kümnes eri koosseisus, sõltuvalt arutlusel olevast teemast. Välis- või Euroopa asjade ministrid osalevad üldasjade nõukogul, mis koordineerib Euroopa Ülemkogu kohtumiste ettevalmistamist. Välisministrid ning harvem ka kaitseminsitrid osalevad ka välissuhtede nõukogus, mis vastutab EL-i välistegevuse eest, hõlmates välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitikat, kaubandust, arengukoostööd ja humanitaarabi.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus (ECOFIN) käivad kas majandus- või rahandusminister. Justiits- ja siseküsimuste nõukogul osalevad kas sise- või justiitsminister. Lisaks toimuvad veel tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu; konkurentsivõime nõukogu, mis katab siseturu, tööstuse, teadus- ja innovatsioonitegevuse ning kosmose valdkonda; transpordi, telekommunikatsiooni- ja energeetika nõukogu; põllumajanduse ja kalanduse nõukogu; keskkonna nõukogu; hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu.

 

38
Tagid:
Indrek Saar, Kristen Michal, Margus Tsahkna, Urmas Kruuse, Marina Kaljurand, Keit Pentus-Rosimannus, Urmas Reinsalu, Hannes Hanso, Sven Sester, Jürgen Ligi, Marko Pomerants, Arto Aas, Taavi Rõivas, EL
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde