2016. aasta algas oma vesinikupommi katsetamisega.

Maailm ei suuda Põhja-Koread ohjeldada

49
(Uuendatud 10:07 12.09.2016)
2016. aastal on Phjongjangi sõjaline aktiivsus kasvanud vastavalt KRDV liidri avaldusele et see aasta, mis algas oma vesinikupommi katsetamisega, peab jätkuma uute "suurepäraste" saavutustega tuumarelva arendamise vallas.

TALLINN, 12. september — Sputnik. Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV, Põhja-Korea) tunnistas ametlikult, et viis 9. septembril, rahvavabariigi loomise 68. aastapäeval läbi tuumakatsetuse. Sellest teatatakse tuumarelvainstituudi avalduses, mida levitas riiklik infoagentuur. Katsetuste eesmärk oli andmete saamine ballistilisele raketile paigutada kavatsetava standardiseeritud tuumalõhkepea lahingulise rakendamise parameetrite kohta. ÜRO Julgeolekunõukogu (JN) kavatseb sel puhul kokku kutsuda erakorralise istungi.

ÜRO JN mõistus 6. septembril juba teravalt hukka KRDV läbi viidud raketikatsetused ja ähvardas Phjongjangi uute sanktsioonidega. Päev varem (5. septembril) lasti Põhja-Korea Hvanghe-pukto provintsist Jaapani mere suunas kolm ballistilist raketti. Kõik nad kukkusid merre umbes 250 km kaugusel Jaapani Hokkaido prefektuuris asuvast Okushiri saarest. Jaapanis ja Korea Vabariigis (Lõuna-Korea) hinnati neid Kim Chŏng-un jõudemonstratsioonidena G20 riikide tippkohtumisele Hiinas ja rahvusvahelise üldsuse avaldatud survele.

Viie aasta jooksul alates 2011. aastast, mil Kim Chŏng-un võimule tuli, on Põhja-Korea sooritanud üle 30 raketikatsetuse. 2016. aastal on Phjongjangi sõjaline aktiivsus kasvanud vastavalt KRDV liidri avaldusele et see aasta, mis algas oma vesinikupommi katsetamisega, peab jätkuma uute "suurepäraste" saavutustega tuumarelva arendamise vallas.

KRDV sagenenud raketi- ja tuumakatsetused tekitavad naaberriikides nördimust ja soovi end Põhja-Koreast lähtuva ohu eest kuidagi kaitsta. Kuigi eksperdid on veendunud, et Phjongjangi poolt juulis ja augustis tehtud raketikatsetused olid vaid vastureaktsioon Lõuna-Korea plaanidele paigutada oma territooriumile Ameerika raketitõrjesüsteem THAAD, siis USA ja Lõuna-Korea lepped ei kujutanud endast midagi muud, kui vastureaktsiooni Põhja-Korea sõjalise aktiivsuse kasvule. Grupp Lõuna-Korea valitseva partei "Saenuridang" parlamendisaadikuid kutsus 29. augustil üles kaaluma võimalust paigutada riiki tuumaallveelaevad, et Põhja-Koreale vastu seista. "Praegu otsust langetatud pole, kuid kuna sellisest vajadusest räägitakse palju, siis kaitseministeerium tegeleb selle küsimusega," teatas Lõuna-Korea kaitseminister Han Min-goo paralamendis esinedes.

Novembris-detsembris kavatseb Jaapan läbi viia kolmepoolse tippkohtumise Hiina ja Korea Vabariigi kõrgema juhtkonnaga ning arutada olukorda Korea poolsaarel. Venemaa ja Korea Vabariik on kokku leppinud KRDV tuumarelvaga seotud tegevuse kooskõlastamises. Mõlema poole arvates ähvardab Põhja-Korea massihävitusrelvade arendamist programm piirkonna julgeolekut. Vladimir Putin tuletas sel puhul meelde, et Venemaa on kategooriliselt selle vastu, et sellise hävitusjõuga relvad planeedil leviksid.

Samal ajal ignoreerib Põhja-Korea demonstratiivselt nii naabrite reaktsiooni kui ka ÜRO JN otsuseid. Venemaa välisministri endise asetäitja ja praeguse Rahvusvahelise majanduse ja rahvusvaheliste suhete instituudi Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna uuringute keskuse juhtiva teadusliku töötaja Georgi Kunadze sõnul ei tunne maailm vahendeid, mis võiksid Põhja-Koreale mõjuda: "Keegi ei tea, mida temaga peale hakata. Kui karmistada sanktsioone viimse piirini, siis kuskilt maalt annavad nälginud põhjakorealased järele. Kuid see oleks üsna kaheldava eetilise väärtusega valik — näljutada 20 miljonit inimest ainult selle nimel, et mõjutada mitte adekvaatset juhtkonda?"

Isegi kõige karmimad sanktsioonid ei anna esialgu soovitud tulemust, konstateerib ka Korea asjatundja ja Souli Kunmini ülikooli professor Andrei Lankov. "Praeguseks on selgeks saanud, et sanktsioonid ei ole Põhja-Korea majandusele märgatavat mõju avaldanud. Seega võib oletada, et rahvusvaheliste sanktsioonide uus raund, kõige tõsisem KRDV ajaloos, lõpeb nagu eelmisedki, läbikukkumisega. Pole välistatud, et läbikukkumise üle tuleks isegi rõõmu tunda, sest "edukad sanktsioonid" võiksid esile kutsuda näljahäda KRDV-s, kuid vaevalt et sellega õnnestuks saavutada peaeesmärki ja sundida KRDV juhtkonda tuumarelvast loobuma. Pigem on selline eesmärk käesoleval ajal kättesaamatu, paraku ei saa ega taha rahvusvaheline kogukond seda fakti tunnistada."

 

 

 

49
Tagid:
vesinikupomm, raketikatsetused, G20, ÜRO, Vladimir Putin, Põhja-Korea, Jaapan, Hiina
Samal teemal
Põhja-Korea ülistas "edukat" tuumakatsetust
Põhja-Korea katsetas taas kaugmaa ballistilist raketti
ÜRO mõistis Põhja-Korea raketikatsetuse karmilt hukka
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde