G-20 tippkohtumine Hiinas.

G20 tulemused: Putini metamorfoosid on saamas trendiks maailma poliitikas

60
Hiinas Hangzhous lõppes G-20, maailma kõige mõjukamate ja arenenumate riikide tippkohtumine. Kuid mingeid läbimurdelisi otsuseid seekord Hangzhous ei tehtud.

TALLINN, 7. september — Sputnik, Tatjana Hlon. Vaatamata suurejoonelisusele ja arutluse all olnud teemade tähtsusele on sellistel kohtumistel spetsiifiline nimetus — "välitingimustes", see tähendab teemasid arutatakse seal jooksupealt ja lühendatud formaadis. Pöördeliste otsuste jaoks on aga vajalikud põhjalikult ettevalmistatud läbirääkimised. Kuid Venemaale on G-20 tippkohtumised viimase kahe jooksul pärast sanktsioonide kehtestamist ja suhete pingestumist Läänega muutunud võimaluseks kindlaks määrata, mis tasemel on täna Moskva ja Lääne vahelised suhted just riigipeade tasemel. Ja selles mõttes on huvitav võrrelda kolme viimast tippkohtumist: Brisbanes, Antalyas ja Hangzhous.

Austraalias Brisbanes toimus tippkohtumine üsna varsti pärast Venemaa vastaste sanktsioonide kehtestamist. Ja kuigi sellele eriti ei keskendutud, siis suhtumine Venemaa president Putinisse oli tookord rõhutatult jahe. Kuid juba aasta hiljem, Türgi Antalyas, oli märgata muutusi: Lääne solidaarsuse jää sanktsioonide ümbert oli liikuma hakanud. Sanktsioone ei ole keegi tühistanud, kuid paljudele on selgeks saanud, et oma eesmärke ei ole need saavutanud.

Aga pärast terrorismivastaseid operatsioone Süürias on maailma meediaväljaannete toon järsult muutunud. Nii näiteks kirjutas Financial Times "mister Putini" muutumisest üheks juhtivatest figuuridest maailmaprobleemide lahendamisel. Millised on siis tänavuse Hiina tippkohtumise tulemused Putini ja Venemaa jaoks?

Venemaa ajakirja "Ekspert" politoloogi Sergei Manukovi arvates ei ole tendents Venemaa muutumisel Lääne jaoks hädavajalikuks ja tähtsaks liitlaseks käesoleval aastal vähenenud, vaid hoopis suurenenud:

Kolme päeva jooksul kohtus Venemaa president Hangzhous 10 riigi riigipeaga: Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningrriik, kõiki ei maksa üles lugedagi, piisab, kui nimetada USA-d. Obama ja Putini kohtumine korraldati justnimelt Ameerika poole initsiatiivil. Ja minu arvates määras Hangzhou tippkohtumine kindlaks lõpliku jõudude vahekorra maailmas, vähemalt käesoleva, 2016. aasta sügiseks. Nüüd on juba isegi igale skeptikule ja Venemaale pahasoovijale selge: sanktsioonid on faktiliselt läbi kukkunud. Seejuures on ilmne, kellele need lõppkokkuvõttes rohkem kahju tekitasid. Samas on üha süvenemas arusaamine, et globaalseid probleeme pole võimalik lahendada ilma Venemaata. See oli selge ka kaks aastata tagasi, kuid nüüd on see saanud lihtsalt ilmselgeks kõigile. Võimalik, et just pärast seda Hiinas lõppenud tippkohtumist algab mitte enam teoreetiline, vaid reaalne Lääne tagasipöördumine endiste, sanktsioonieelsete suhete juurde Venemaaga.

Muide, esimesena astus tagasipöördumise poolt "G8" formaadi juurde välja Jaapani peaminister Shinzo Abe. See toimus veel enne eelmist tippkohtumist Antalyas, millest teatas oma lugejatele samuti Financial Times.

Pärast tippkohtumist Hiinas uuris Putini ja Venemaa muutumisi juba väljaanne Asia Times. Väljaanne kirjutas, et pärast külma sõja lõppu jäi Moskva ja Tokio vahelise vaenu lõppemine mingis mõttes illusoorseks, kuid peaminister Abel õnnestas seda olukorda paljuski muuta.

Täna on Tokio valmis arendama Moskvaga palju suuremat majanduskostööd, vaatamata ikka veel "surnud punktis" olevale Kurtiili saarte küsimusele. Nende Venemaa-Jaapani suhete metamorfooside peamiste faktorite hulgas nimetab Asia Times Hiina jätkavat sõjalist ja majanduslikku kasvu ja üha tihenevaid sidemeid Moskva ja Pekingi vahel.

Samuti lõhet Hiina ja Ameerika vahel ning USA mõju üldist vähenemist Aasia-Vaikse ookeani piirkonnas.

Kas see tähendab, et peaminister Abe on otsustanud tihendada suhteid Moskvaga eranditult Tokiole ebasoodsate geopoliitiliste tingimuste pärast. Muidugi mitte. Ilmselt orienteerus Jaapani peaminister esimesena oma Lääne partneritest sellele, et reaalne ja vastastikku kasulik koostöö toob Jaapanile ja Venemaale rohkem kasu kui aastatepikkused lahkarvamused.

Sarnaseid signaale tuleb neil päevil ka Euroopa parlamendiliikmetelt. Euroopa Parlamentaarse assamblee president Pedro Agramunt teatas kohtumisel juhtivate poliitiliste gruppidega Moskvas, et tahaks konstruktiivse koostöö taastamiseks Euroopa Nõukogu raames avatud ja avalikku dialoogi Venemaaga. Kas see annab tunnistust "Putini metamorfooside" saamisest maailma poliitika trendiks? Seda näitab järgmine G-20 tippkohtumine.

 

 

 

60
Tagid:
G20, Shinzo Abe, Vladimir Putin, Venemaa, Hiina
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde