Foto on illustratiivne.

Keetsid supi kokku. Miks relvastati Leedu sõjavägi "kullast" kastrulitega

125
Leedulastel on pärast seda skandaali oma NATO partnerite ees väga häbi. Ilmaasjata. Nad, naiivsed, mõtlevad vist, et Lääs müüb oma soomus"kastrulid" neile vaid omahinnaga.

Autor Mihhail Šeinkman

Kellelegi on sõda toitev ema aga kellegi toidavad ka manöövrid priskelt ära (Süntees kahest vene ütlusest: 1) Mis ühele on surmataplus, on teisele toitev emarind. 2) Sõda ise on tühiasi, üle kõige on ikka manöövrid. — toim.). Kelle nimelt, see on nüüd Leedus peaküsimus. Ajalukku läheb lugu "kullast kastrulite" nime all. Ja pole see üldsegi lugu 88 Saksa soomukist, mille eest Vilnius möödunud nädalal oma riigieelarve kohta rekordilised 385 ja pool miljonit eurot välja käis. Jutt on väärismetalli hinnaga tõelistest kastrulitest, supikulpidest, kahvlitest, lusikatest, sõeltest, pannidest ja muudest köögiriistadest.

Riigihangete teenistus tuvastas ühtäkki, et sõjavägi läks kogu selle kraami soetamisega nii leili, et hinda ei vaadanudki. Hanke võitnud ettevõttele — aga see on juba kümme aastat olnud ikka üks ja seesama — laoti kauba eest küsitud raha letile, aga hiljem selgus, et seda oli kümme korda rohkem kui isegi jaemüügihind oleks olnud. Leivanoa eest maksti 142 eurot, tsiviilinimene võiks sellise poest osta kõigest 13-ga. Praekahvli eest anti 184, teritaja eest 103, lihakirve eest 250 ja isegi näruse kurna eest 160. Kokku kulus pea kaks miljonit. Kõige järgi otsustades riisus keegi selles väliköögis paksu koore ja hammustas vaenlase rahakotist priske suutäie.

Tegelikult juhtus see juba tükk aega tagasi, siis kui Obama veel Venemaad inimkonna vaenlaseks ei nimetanud, 2014. aasta alguses. Lääs tollal veel niiväga Balti riikide pärast ei muretsenud ega neid sõjalis-tehnilise korduvkasutuskraamiga üle ei valanud. Sellepärast tuligi Leedu relvajõududel asi endal ette võtta ja ära korraldada, nii, nagu nemad asjast aru saavad. Nemad aga, nagu nüüd välja tuleb, said asjust aru sõnasõnalt. President Gribauskaite ju ütles, selgelt ja ühemõtteliselt: "Riik tuleb kaitseks ette valmistada." Valmistamine toimub aga kus — köögis, muidugimõista (v.k. tegusõna "готовить" tähendab nii valmistamist üldmõistena, kui ka toiduvalmistamist — toim.). Venelased on ju täitmatud ja söögiisu on neil impeeriumile vastav. Ühesõnaga, millise mätta otsast asjale ka ei vaataks, käib nendegi armastus kõhu kaudu ja esimene vasikas läheb ikka aia taha.

Pealegi on sõjategevuse teater samuti teater. Teater aga algab garderoobiust ja lõpeb puhvetis. Seal nad katlasse aetaksegi. Nüüd on selleks kõik käepärast, et nad ära hakkida, taignaks vaalida, kotletiks taguda, kuumaks kütta, pudruks tampida ja loomulikult, taldrikule panna.


Või võtame sellised väljendid nagu "vardasse ajama" ja "katlasse võtma ", oleks nagu üleskutse ausale võitlusele vaenlasega aga mitte põgenemisele. Sellest saaks lihtne Leedu võitleja poeeme kirjutada. Kiivri asemel paneks ta käigupealt panni pähe, moondamisülikonna asemel põlle ette. Lusikat kätte võtta oleks hoopis lihtsam, kui granaati.
Vasakusse kätte kahvel võta,
paremasse nuga,
agressor, tõbras,
sure juba!

Küllap on ka padruni hinnaga hambaorgid saadaval ja õppefilmid, kuidas selle kõigega ümber käia. Sobiv film oleks näiteks "Tule all: Surmalaev" Steven Seagali mängitud tubli laevakokaga peaosas. Ta tükeldab seal köögiträniga terveid armeesid ja fileerib, nagu nalja. Keegi ei pane Leedu kaitseministeeriumile pahaks, et tal pea ei jaga nagu koorejahutaja, vahi, kui palju neid kokku ostetud on — ikka vastavalt lahinguülesandele ja oma kohale NATO lahingpaigutuses. Nende osa selles seisnebki, et õigel ajal häält tõsta: "Hei-hei, tulge, muidu jahtub te söök!"

Kohalikud poliitikud ütlevad, et sellega polegi tegelikult muret, kuid miks see kõik nii kallis peab olema? Aga sellepärast, et Leedul peab olema mingisugunegi sõjasaladus. Piinatagu või surnuks, keegi ei tunnista, milleks kogu seda kola vaja oli, kui see nüüd juba pea kaks aastat laos roostetab. Ja oleks seal edasigi vedelenud aga siis saabusid heasoovijatelt riikidelt kohale ratastel ja roomikutel soomus"kastrulid" ja tuli välja, et arsenalid on täis. Nii tuligi lahinguäri avalikuks. Vilnius muretseb ilmaasjata, et see skandaal teda liitlaste silmis diskrediteerib. Nad, naiivsed, mõtlevad ilmselt, et Lääs müüs neile oma soomus"kastrulid" kõigest omahinnaga.

 

 

125
Tagid:
riigihanke, agressor, leivanuga, Leedu, Venemaa