Foto on illustratiivne.

Keetsid supi kokku. Miks relvastati Leedu sõjavägi "kullast" kastrulitega

127
Leedulastel on pärast seda skandaali oma NATO partnerite ees väga häbi. Ilmaasjata. Nad, naiivsed, mõtlevad vist, et Lääs müüb oma soomus"kastrulid" neile vaid omahinnaga.

Autor Mihhail Šeinkman

Kellelegi on sõda toitev ema aga kellegi toidavad ka manöövrid priskelt ära (Süntees kahest vene ütlusest: 1) Mis ühele on surmataplus, on teisele toitev emarind. 2) Sõda ise on tühiasi, üle kõige on ikka manöövrid. — toim.). Kelle nimelt, see on nüüd Leedus peaküsimus. Ajalukku läheb lugu "kullast kastrulite" nime all. Ja pole see üldsegi lugu 88 Saksa soomukist, mille eest Vilnius möödunud nädalal oma riigieelarve kohta rekordilised 385 ja pool miljonit eurot välja käis. Jutt on väärismetalli hinnaga tõelistest kastrulitest, supikulpidest, kahvlitest, lusikatest, sõeltest, pannidest ja muudest köögiriistadest.

Riigihangete teenistus tuvastas ühtäkki, et sõjavägi läks kogu selle kraami soetamisega nii leili, et hinda ei vaadanudki. Hanke võitnud ettevõttele — aga see on juba kümme aastat olnud ikka üks ja seesama — laoti kauba eest küsitud raha letile, aga hiljem selgus, et seda oli kümme korda rohkem kui isegi jaemüügihind oleks olnud. Leivanoa eest maksti 142 eurot, tsiviilinimene võiks sellise poest osta kõigest 13-ga. Praekahvli eest anti 184, teritaja eest 103, lihakirve eest 250 ja isegi näruse kurna eest 160. Kokku kulus pea kaks miljonit. Kõige järgi otsustades riisus keegi selles väliköögis paksu koore ja hammustas vaenlase rahakotist priske suutäie.

Tegelikult juhtus see juba tükk aega tagasi, siis kui Obama veel Venemaad inimkonna vaenlaseks ei nimetanud, 2014. aasta alguses. Lääs tollal veel niiväga Balti riikide pärast ei muretsenud ega neid sõjalis-tehnilise korduvkasutuskraamiga üle ei valanud. Sellepärast tuligi Leedu relvajõududel asi endal ette võtta ja ära korraldada, nii, nagu nemad asjast aru saavad. Nemad aga, nagu nüüd välja tuleb, said asjust aru sõnasõnalt. President Gribauskaite ju ütles, selgelt ja ühemõtteliselt: "Riik tuleb kaitseks ette valmistada." Valmistamine toimub aga kus — köögis, muidugimõista (v.k. tegusõna "готовить" tähendab nii valmistamist üldmõistena, kui ka toiduvalmistamist — toim.). Venelased on ju täitmatud ja söögiisu on neil impeeriumile vastav. Ühesõnaga, millise mätta otsast asjale ka ei vaataks, käib nendegi armastus kõhu kaudu ja esimene vasikas läheb ikka aia taha.

Pealegi on sõjategevuse teater samuti teater. Teater aga algab garderoobiust ja lõpeb puhvetis. Seal nad katlasse aetaksegi. Nüüd on selleks kõik käepärast, et nad ära hakkida, taignaks vaalida, kotletiks taguda, kuumaks kütta, pudruks tampida ja loomulikult, taldrikule panna.


Või võtame sellised väljendid nagu "vardasse ajama" ja "katlasse võtma ", oleks nagu üleskutse ausale võitlusele vaenlasega aga mitte põgenemisele. Sellest saaks lihtne Leedu võitleja poeeme kirjutada. Kiivri asemel paneks ta käigupealt panni pähe, moondamisülikonna asemel põlle ette. Lusikat kätte võtta oleks hoopis lihtsam, kui granaati.
Vasakusse kätte kahvel võta,
paremasse nuga,
agressor, tõbras,
sure juba!

Küllap on ka padruni hinnaga hambaorgid saadaval ja õppefilmid, kuidas selle kõigega ümber käia. Sobiv film oleks näiteks "Tule all: Surmalaev" Steven Seagali mängitud tubli laevakokaga peaosas. Ta tükeldab seal köögiträniga terveid armeesid ja fileerib, nagu nalja. Keegi ei pane Leedu kaitseministeeriumile pahaks, et tal pea ei jaga nagu koorejahutaja, vahi, kui palju neid kokku ostetud on — ikka vastavalt lahinguülesandele ja oma kohale NATO lahingpaigutuses. Nende osa selles seisnebki, et õigel ajal häält tõsta: "Hei-hei, tulge, muidu jahtub te söök!"

Kohalikud poliitikud ütlevad, et sellega polegi tegelikult muret, kuid miks see kõik nii kallis peab olema? Aga sellepärast, et Leedul peab olema mingisugunegi sõjasaladus. Piinatagu või surnuks, keegi ei tunnista, milleks kogu seda kola vaja oli, kui see nüüd juba pea kaks aastat laos roostetab. Ja oleks seal edasigi vedelenud aga siis saabusid heasoovijatelt riikidelt kohale ratastel ja roomikutel soomus"kastrulid" ja tuli välja, et arsenalid on täis. Nii tuligi lahinguäri avalikuks. Vilnius muretseb ilmaasjata, et see skandaal teda liitlaste silmis diskrediteerib. Nad, naiivsed, mõtlevad ilmselt, et Lääs müüs neile oma soomus"kastrulid" kõigest omahinnaga.

 

 

127
Tagid:
riigihanke, agressor, leivanuga, Leedu, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde