Kuni viimase ajani ei erutanud burkiinid Prantsusmaa randade kedagi.

Võtke see kohe seljast! Prantslased tahavad mosleminaisi randades "lahti riietada"

69
(Uuendatud 11:31 30.08.2016)
Kuni viimase ajani ei erutanud "burkiinid" Prantsusmaa randade kedagi, mitte mingiski mõttes. Nüüd aga oleks nagu gaasijuhe lõhkenud. Miks just nüüd, võib vaid oletada. Kuid on ka üsna usutavaid versioone.

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Petruhha palve Gültšataile ei ole Prantsusmaal aktuaalne juba viis aastat (vihje episoodile nõukogude kultusfilmist "Ergav kõrbepäike", kus kodusõja-aegne punaväelane Petruhha palub kohaliku islamigrupeeringu juhi Musta Abdula 9 naisest koosneva haaremi noorimal naisel Gültšatail talle oma nägu näidata — toim.). Sellest ajast peale, kui Viiendas vabariigis kohustati hidjabi, nikabi ja muude burkade kandmise keelamisega kõiki naisi oma näod avama. See veel puudus. Kõik muu, peale jalalabade ja peopesade on moslemi naistel rannas kindlalt kaetud. Ja see solvas äkki prantslasi väga. Siingi kütab ergav kõrbepäike kirgi ja seekord mõistetakse kohut juba terve keha üle. Kõrgem arbitraaž otsustab burkiinide saatuse, sest kolmkümmend linna on sellele riietuseesemele juba keelu kehtestanud.

Kuigi asjakohane võis selline küsimusepüstitus olla vaid ehk Nicega seoses ja sedagi, kui keskenduda faktile, et just selles linnas sõitis Tuneesiast väljarännanu Bastille vallutamise aastapäeval surnuks 85 inimest. Esimesena tehti seda naabruses asuvas Canne'is. "Burkini on radikaalsete islamistide, mitte kõigi mosleminaiste riietus," teatas kinofestivalide pealinna linnapea ja otsustas, et "see tuleb viivitamatult ära võtta". Tema eeskujule järgnes kohe veel üks Prantsuse Riviera linn Villeneuve-Loubet. Seekord seletas kõrge linnaametnik seda peenetundeliselt "hügieenikaalutlustega".

Nimetus ise on kokku pandud sõnadest "burka" ja "bikiinid" ning on möödunud aastakümnel Euroopa leksikonis sügavalt juurdunud. Liibanoni päritolu austraallanna Aheda Zanetti lõi unikaalse rannariietuse, et moslemi naistel oleks mugavam integreeruda kui mitte avalikkusesse, siis vähemalt selle rannamõnudesse. Bikiinidest jäi selles alles vaid sõnalõpp. Kuulsad kaks riideriba varjati kunstlikult ja põhjalikult muu riidega. Varem see kedagi eriti ei häirinud, seekord oleks aga nagu gaasijuhe lõhkenud.

Prantsusmaa peaminister Manuel Valls nimetas burkiine "naiste rõhumise sümboliks". President Ollande püüdis oma rahulolematust varjata neutraalse sõnadetulvaga. "Ühiskond eeldab, et iga inimene järgib reegleid ja siin pole ei provokatsioone ega märgistamist," ütles ta nii, et keegi arugi ei saaks, mida ta ütles. Kuid paistab, et tal tuleb siiski selgemalt väljenduda. Muidu laseb ta mööda nii õige hetke, kui ka oma oponendi. Nicolas Sarkozy jõudis vaevalt teatada enda osalemisest presidendivalimistel, kui nimetas burkiine kohe "islamistide provokatsiooniks" ja lubas selle riietuseseme pärast oma võitu ära keelata.

Meeleolusid tunnetab ta hästi. Seal aga valitseb avalik soov ikkagi näha, kuidas pikad püksid küll elegantseteks aga ikkagi lühikesteks püksteks muutuvad (vihje teisele nõukogudeaegsele kultusfilmile "Briljantkäsi", kus peategelane Kozodojev demonstreerib moedemonstratsioonil ebaõnnestunult, kuidas pikkadest pükstest saavad tõmbluku abil kerge liigutusega lühikesed — toim.). Ja mitte, et riigimehed tahaksid moslemi naisi lahti riietada esteetilise naudingu saamiseks, see on ju Prantsusmaa, siin võidakse seda teha ka silmadega. Pealegi intiimteenust ju ei pakuta.

Ei saa ju ometi prantsuse moe peamist saavutust šariaadi reeglitega miksida, kuigi ühine pole neil vaid nimetus. "Bikiinid" on oma ilmumise eest tänuvõlgu tuumaplahvatusele. Paaniline hirm võib aga tuumasõjast hullem olla. Rannas on rahvast palju, katsu sa kindlaks teha, mis nendel mosleminaistel seal riiete all on.

Korsikal, Sisco linnakeses, näiteks, tahtsid alaealised õigeusklikke suplejaid vaid pildistada, kuid nende abikaasad võtsid seda hinge. Lugu lõppes noavälgutamise ja kohalike elanike massilise protestimeeleavaldusega, kus nõuti moslemite rannamoe vastavusseviimist. Määrus võeti vastu ja trahvi suurus pandi paika. Nemad aga maksavad pigem need 38 eurot ära, kui võõrastele nõudmistele järgi annavad. Nende taskus rusika otsimise tuhinas võib aga juhtuda, et himu see sinna panna võibki tekkida ja hea, kui see piirdub vaid rusikaga taskus.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

 

69
Tagid:
burkini, Riviera, Prantsusmaa