Donald Trump.

Ameeriklased tahavad muutusi. Donald Trump

110
(Uuendatud 14:31 25.08.2016)
Villem Rooda
Kui USA järgmiseks presidendiks saab Donald Trump, kelle kandidatuur kutsub esile niivõrd karme ja vastuolulisi hinnanguid, siis mis planeeti ees ootab? Kas maailm saab olema veelgi ohtlikum või vastupidi, rahulikum paik? Olukorda analüüsib Villem Rooda, endise NSV Liidu kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse (GRU) kõrgem ohvitser-analüütik erus.

Villem Rooda, endise NSV Liidu kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse (GRU) kõrgem ohvitser-analüütik erus

USA presidendivõidujooks on jõudmas finišisirgele. Favoriidid on selgunud: võidab kas demokraat Hillary Clinton või vabariiklane Donald Trump, kelle võidu korral on oodata suuri muutusi kogu maailmas. Kõrvalistel, eurooplastest vaatlejatel on oluline mõista, kuidas mõjutab Trumpi jõudmine Valgesse majja meid. Abstraheerugem kandidaadi paiguti skandaalsetest väljaütlemistest USA siseprobleemide kohta ja keskendugem tema välispoliitilistele plaanidele.

Olukorda pisut lihtsustades ütlen, et Clinton esindab niinimetatud neokonide (neokonservatiivide), nende USA kodanike huve, keda rahuldab täielikult praegune USA vastasseis Venemaa ja Hiinaga, suhted Euroopa ja NATO liitlastega, USA jätkuv juhtpositsioon NATO-s, samuti riigi "maailma sandarmi" ja sõjalise superriigi roll. Loomulikult pooldab seda liini ka USA sõjatööstuskompleks.

Mis puutub Trumpi, siis tema toetajate ringi kuuluvad küllaltki võimsate äri- ja tööstusringkondade esindajad, samuti see osa elanikkonnast, kes on juba tüdinud alalistest sõdadest ja sõjahüsteeriast, kes peab USA sisemajanduse ja sotsiaalprobleemide peamiseks põhjuseks riigi vähest tähelepanu siseprobleemidele ja USA tohutuid kulutusi relvastusele ning poliitilise ja sõjalise üleoleku saavutamisele maailmas.

Nad peavad Trumpi inimeseks, kes suudab reaalseid muutusi läbi viia, vaatamata sellele, et oma sirgjooneliste väljaütlemistega ei esine Trump probleemide lahkamisel kuigi diplomaatiliselt. Trump saavutas partei toetuse tema presidendikandidatuurile tänu tulemusele eelvalimistel. See ei ole saavutatav poolearulisele, whiskeyuimas kõrtsis lärmavale cowboyle, kelleks vastased teda tembeldada püüavad.

Trumpi süüdistatakse USA tegeliku olukorra dramatiseerimises ja mustamises. Mida sellist on ta siis öelnud või teinud?

Ta räägib riigivõlast ja kuludest

Trump tuletas meelde, et USA riigivõlg on praegu üle 17 triljoni USD ja see kasvab jätkuvalt. "Oleme võlgu Hiinale 1,7 triljonit, Jaapanile 1,5 triljonit." (Suuruselt järgnevat võlgnevust — 750 miljardit Saudi Araabiale Trump eraldi välja ei toonud). Paljude finants- ja majandusteadlaste arvates oleks välisvõlg 19 triljonit USA ülim kriitiline piir ja see saavutatakse 2016. aasta lõpuks — 2017. aasta alguseks.

Kuigi USA-l on võimas majandus, tema hiiglaslik välisvõlg on tema enda riiklikus valuutas ja ta ka teenindab seda oma riiklikus valuutas, on see kasvanud üle riigi majanduslike ja finantsiliste võimete. USA on lubamatult kaua elanud üle võimete ja teinud tohutuid kulutusi sõjalise ja poliitilise ülemvõimu hoidmiseks maailmas. Trump teatab, et ta tahab seda olukorda muuta.

Kas Trump on NATO tuleviku kahtluse alla seadnud? Ei ole. Trump on küll öelnud, et NATO on oma aja ära elanud organisatsioon, kuid üheski järgmises esinemises ta seda korranud ei ole. Paistab, et Trump tahab lihtsalt praegust maailmakorraldust "revideerida" ja leida lahendusi USA rahalise koormuse vähendamiseks.

NATO ülemvõimu ideoloogid näevad ohtu selles, et NATO tegevuse ja kulude tõsisem analüüs, suhete aktiviseerumine ja läbirääkimised Venemaa ja Hiinaga viiksid paratamatult järelduseni, et nii teravaks sõjaliseks vastasseisuks ja sellisteks sõjalisteks kulutusteks ei olegi tegelikult mingit vajadust.

Vastasseis läheb liialt kalliks
Trumpile pannakse pahaks sõnu: "Me soovime elada rahus ja sõpruses Venemaa ja Hiinaga. Me ei pea nendega vaenujalal olema. Me hakkame selle asemel otsime kindlat vundamenti, toetudes ühistele huvidele." Kus on siin USA ja tema huvide, tema liitlaste ja NATO reetmine ja muutumine "Putini mõjuagendiks".

Soov leida väljapääs üliohtlikust vastasseisust, kus peale hiigelkulutuste on ka reaalne maailma hävingu oht, kus kummaltki poolt kokku on stardipositsioonidel üle kahe tuhande tuumaraketi? Kas sellises olukorras on Trumpi soov leida mõlemaid pooli rahuldav kokkulepe, püüd läbirääkimisteks ja pidevaks suhete parandamiseks, väärt sellised vastaste hinnanguid, nagu "diplomaatiline kogenematus ja välispoliitiline võhiklikkus", on see ikka adekvaatne reageering Trumpi kavatsustele?

Trump ohverdavat USA ja tema liitlaste huvid Venemaa kasuks? Arvan, et Trump on paljuski rohkem ameeriklane kui Clinton. Trumpi põhihuvi on Ameerika hüvang ja pole mingi alust arvata, et ta teeks midagi oma riigi huvide vastu. Ta võib olla välispoliitilistes küsimustes ja diplomaatias veel tõesti kogenematu ja oma seisukohtade väljaütlemistes liiga sirgjooneline ning otsekohene, kuid samal ajal, ja seda ei maksa unustada, on Trump kogenud ärimees ja eelkõige pragmaatik, kes oskab raha lugeda.

Trump deklareerib oma soovimatust valitseda maailma oma rahva heaolu ja julgeoleku nimel relvadega. Ta tahab seda teha riigi majandusliku võimsusega. Ta teab ka ilma nõuandjateta, et järjest suurem relvade, sealhulgas tuumarelvade kuhjumine, järjest suurenevad riigivõla triljonid seavad USA julgeoleku aina kasvavasse ohtu.

Need, kes seisavad Trumpi seljataga

Trumpi vastased heidavad talle ette, et tema soov parandada suhteid Venemaaga ei arvesta Venemaa reaalsusi ja lootus suhteid parandada tuleneb tema välispoliitilisest kogenematusest. Kas see teadmatus ikka on nii suur?

Võib arvata, et tema mõjukas parteiaktiivis, juhtkonnas, teda toetavates äriringkondades siiski on piisavalt võimekaid analüütikuid ja spetsialiste rahvusvaheliste suhete ja politoloogia valdkonnas. Vaevalt, et sellised spetsialistid on kogunenud vaid Clintoni poolele?

On selge, et Trumpi seljataga on majandusringkondade esindajate võimas meeskond, kes kontrollib suurt osa USA sise- ja välismajandusest. Trump on nende valik.

Parteikaaslaste ja toetajate kriitikat on pälvinud Trumpi sirgjoonelised väljaütlemised moslemite, mõnede üksikisikute ja sisepoliitiliste küsimuste kohta, mitte aga tema sise- ja välispoliitilised strateegilised kavatsused: suhete parandamine Venemaaga, riigi kulutuste ja NATO tegevuse ülevaatamine. See ei ole Trumpi improviseerimine, selle taga palju mõjukamad jõud.

Trumpile heidetakse ette, et tal on olnud ärisuhted Venemaaga. Midagi suurt Trump seal korda ei saatnud, kuid iga otsekontakt rikastab teadmisi ja toob otsuste langetamisel kasu, mitte kahju.

Süüdistus, nagu oleks Trump, tuginedes oma usaldusisiku ja abi Carter Page soovitusele, pehmendanud partei programmis Ukraina käsitlust, on alusetu. Programmi töötas välja autoriteetne ekspertide meeskond ja programmi algses variandis sooviti veelgi pehmemat sõnastust. Lõpuks jäädi kompromissvariandi juurde ja mitte Carter Page, vaid grupi ekspertide soovitusel, sest olukorda Ukrainas peeti liiga ebaselgeks ja ettearvamatuks, et tõsisema toetuse kasuks otsustada.

Ja need, kes on Trumpi vastu

Trumpi presidendiks saamise vastu on käivitatud ulatuslik kampaania, mille peale kulutatakse mitte vähem vahendeid, kui Hillary Clintoni valimiseks. Vahendeid ja väljendeid valimata on USA ajaloos esmakordselt presidendikandidaadi vastu avalikult välja astunud ka USA eriteenistuste endised juhid ja ametnikud. Veelgi aktiivsemalt kui USA-s, toimub Trumpi vastane kampaania Euroopa Liidu meediakanalites. Teda kritiseerivad Euroopa poliitikud kujutatavad Trumpi otsese ohuna NATO, Balti ja Ida-Euroopa riikide julgeolekule.

Kas tasub kriitikutele meelde tuletada, et USA president omab küll suurt aga mitte absoluutset võimu. Ta ei ole diktaator, ta on suurte õigustega koordinaator ja lõpp-vormistaja. Põhilina võim on kongressil, senatil, varjatud tegelik võim aga USA suurkapitalil ja kolmel maailma võimsamal ja arvukamal USA eriteenistusel.

Trumpi süüdistatakse NATO Euroopa liitlaste poliitika kujundamises Venemaa huvides. Venemaast on tehtud maailma ainus suurjõud, mis on võimeline suunama ja segama kõike ja kõiki. Nüüd siis, tuleb välja, juba ka USA presidendivalimisi.

Asi kisub kohati absurdi. Iga inimene, poliitik või isegi riigi liider, kelle vaated erinevad vähegi NATO juhtkonna või USA Euroopa Liidu "demokraatlike väärtuste" ekspordi ideoloogiast, kuulutatakse kohe kas tahtlikuks või tahtmatuks Venemaa mõjuagendiks, "Putini sõbraks" või talle "kasulikuks idioodiks".

Pealegi pole Trumpil vaja NATO Euroopa liitlasi mõjutada. Pigem on alanud vastupidise mõjutuse periood. Kuigi NATO püsivus ja monoliitsus veel kahtluse all ei ole, tundub, et mõned liikmesriigid üritavad suruda alliansi tegevust tema põhikirja raamidesse, see tähendab kaitseorganisatsiooniks, mis kaitse korraldamisel lähtuks reaalsetest ründeohtudest, mitte aga sõjalis-poliitilise ülemvõimu ja kontrolli kehtestamise ambitsioonidest.

USA uue poliitilise ajastu algus

Võit või kaotus käimasolevas presidendikampaanias saab olema väga napi ülekaaluga. See avaldab mõju võitnud meeskonna poliitikale edaspidi. USA ajalugu on näidanud, et võitjad arvestavad edaspidi kaotaja poole valimiskampaanias esitatud ideedega ja püüavad neist kasvõi osa ka realiseerida.

Trumpi võit või kaotus saab USA ajaloos ikkagi olema pretsedentiloov. Trumpi ideoloogia ja eesmärgid on selleks liiga ebatraditsioonilised. Seda võib julgelt pidada uueks ajajärkuks USA poliitikas, mis enam ei kao, vaid jääb uue võidu lootuses püsima. See ideoloogia jääb edaspidi USA sise- ja välispoliitikat suuresti mõjutama.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110
Teema:
USA presidendivalimised 2016 (100)