Rostislav Ištšenko.

Ameerika tuumarelva ümberpaigutamine Türgist Rumeeniasse: esimesed järeldused

123
(Uuendatud 21:58 19.08.2016)
Pole üldse välistatud, et see uudis osutub kõlakaks või katseks avalikku arvamust sondeerida, mille tulemuste põhjal siis otsustakse hoopis mitte midagi mitte kuhugi viia. Kujutlegem aga, et Belgia ajakirjanikke ei veetudki ninapidi ja ameerika tuumarelvastus kanditakse tõepoolest vaikselt Türgist Rumeenia Deveselu baasi. Mida see tähendaks?

Süsteemse analüüsi ja prognoosi keskuse president Rostislav Ištšenko — RIA "Rossija Segodnja" tellimusel

USA alustas oma taktikalise tuumarelva väljaviimist Türgist, kus seda hoiti 50-ndate aastate lõpust saadik. Paljuski just sellepärast algas Kariibi kriis ja äärepealt oleks puhkenud Kolmas maailmasõda. Nüüd siis hakkas "kõikvõimas" USA ilma, et Kuubal oleks enam Venemaa rakette, ilma sellesama Türgi soovita, ilma järeleandmisteta või Kremli vastusammudeta seda relvastust vaikselt välja viima.

Tõsi, esialgu on info mitteametlik — Belgia võrguväljaanne EurActiv teatas sellest viitega sõltumatutele allikatele. Rumeenia välisministeeriumi esindaja lükkas juba neljapäeval teated tuumarelva toomise kohta Türgist riigi territooriumile ümber, USA riigidepartemang ja Pentagon aga keeldusid RIA Novosti järelpärimist kommenteerimast.

Pole üldse välistatud, et see uudis osutub kõlakaks või katseks avalikku arvamust sondeerida, mille tulemuste põhjal siis otsustakse hoopis mitte midagi mitte kuhugi viia.

Kujutlegem aga, et Belgia ajakirjanikke ei veetudki ninapidi ja ameerika tuumarelvastus kanditakse tõepoolest vaikselt Türgist Rumeenia Deveselu baasi. Mida see tähendaks?

Türgi ja USA lahutus

Esiteks, see annaks tunnistust, et seesama "kõikvõimas" USA, kes "kõikjal sekkub", tunnistab endale, et Türgi on nende jaoks tükiks ajaks, kui mitte igaveseks kaotatud. Tuumarelva pole küll mõistlik, kuid on võimalik hoida ebastabiilse liitlase pinnal, kuid tuumarelva ei saa kindlasti hoida vaenuliku riigi territooriumil.

Tuumajõud on liiga tugev argument, tegelikult viimane abinõu rahvusvahelises mängus. Tuumarelva omanik peab olema kindel, et iga laengut saab vajadusel igal ajal ka kasutada. Kui tuumarelv on vaenuliku riigi territooriumil, siis tähendab, et seda võidakse blokeerida.

Türgi on Incirliki baasi, kus neid samu Ameerika tuumalaenguid hoitakse, elektrita jätnud ja viimase kahe kuu jooksul on Türgi sõjaväelased seda USA baasi kahel korral blokeerinud.

See aga tähendab, et kriitilisel hetkel ei saa ameeriklased arvestada mitte ainult Türgi pinnale ladustatud relvastusega, vaid isegi selle üle kontrolli säilitada.

Kui USA loodaks, et olukord võib lähiajal (aasta jooksul) muutuda paremaks, kannataksid nad selle ära. Kui nad aga juba tuumarelva välja veavad, tähendab arvestavad sellega, et lahutus Türgist saab olema pikaajaline.

Niisiis, Venemaa ei hakanud Türgit pommitama, ei hakanud tema pinnal 5. kolonni loomist rahastama, nagu prognoosisid mõned eriti käremeelsed Vene politoloogid, kuid nende kirjutatud stsenaariumi järgi tegutses hoopis USA: riigipöörde kavandamine, mõjuagendid, keda massiliselt infiltreeriti sõjaväkke, politseisse, eriteenistustesse, bürokraatiaaparaati ja meediasse.

Tulemused on ilmsed: "kõikvõimas" USA kaotas liitlase — NATO võimsuselt teise armee ja platsdarmi planeedi võtmeregioonis Lähis-Idas (Ameerika strateegia seisukohalt).

Ja väga suure raha eest. Venemaa aga sai Türgi (võimalik, et esialgu veel mitte liitlaseks, kuid igatahes koostööst huvitatud ja hea arengupotentsiaaliga partneriks) praktiliselt tasuta.

Õppetund Ukrainale

Vaatleme teist aspekti, Türgit koostoimes Ukrainaga. Mida näitas meile Ameerika kaotus Türgis? Kontseptsiooni, et Ameerika hübriidagressiooni ohvriks sattunud riigi valitsus on võimeline USA-le vastu seisma ainult siis, kui Venemaa valab selle riigi rahaga üle, loob seal oma valitsusvälised organisatsioonid ja lõppkokkuvõttes saadab oma tankid seda režiimi riigipöördest päästma, paikapidamatust.

2013. aasta lõpul ja 2014. aasta alguses tuli Ukraina president Viktor Janukovitšil läbi viia hoopis vähem vahistamisi, kui Erdoğanil 2016. aastal. Ka tankidega tema vastased pealinna tänavatel ei sõitnud ja lahingulennukeid tema vastu õhku ei tõusnud.

Janukovitš kontrollis armeed, politseid ja riigiaparaati. Ametiseisundit omavate putšistide paljastamine toimus 2013. aasta novembri esimestel päevadel. Ülejäänud kas ootasid, kuni selgub, kes peale jääb või nõudsid valitsuselt Maidani putši mahasurumiseks resoluutsete meetmete rakendamist. Janukovitš ootas, kauples, tegi järeleandmisi, kuid kedagi putši juhtidest ta ei puutunud. Ameerika saatkonna (Incirliki puudumisel) elektrita jätmisest ja sõjaväega ümberpiiramisest ei julgenud ta mõeldagi.

Erdoğan vahistas tuhandeid ja vallandas kümneid tuhandeid putšiste ja nende mõttekaaslasi riigiteenistusest, sulges kümneid meediaväljaandeid, piiras märgatavalt isikuvabadusi. Ja jäi püsima.

Janukovitšit toetas Venemaa nii raha, kui hea nõuga. Erdoğaniga hakkasid suhted klappima alles pärast putši. Lühikese juuliöö kriitilistel hetkedel, mil otsustati mitte ainult riigipöörde, vaid ka Ameerika tuumarelva saatus Türgi pinnal, tegutses Erdoğan ise.

See aga tähendab, et ameeriklastest võib lahti saada ka ilma Venemaa abita, kuigi ega ta ju kedagi ei segagi. Põhimõtteliselt on abi vaja vaid sellele, kes ise on valmis võitlema.

Miks just Rumeenia?

Lõpuks siis Rumeenia suunast, sinna ameeriklased oma tuumarelva viivad. Needsamad käremeelsed politoloogid hoiatasid meid, et ameerika tuumaraketid ilmuvad välja Ukrainas. Nüüd siis ongi nii sobiv juhus, kui ettekääne olemas ja ka Kiiev poleks vastu. Miks siis ei veeta tuumapomme Türgist Ukrainasse? Miks ei lenda Ameerika lennukid Incirliki baasist Dnepropetrovskisse või Zaporožjesse?

Tuumarelv ei ole argument mitte Süüria, vaid strateegilise vastase jaoks. Tuumalaengud Türgi territooriumil said olla suunatud vaid Venemaa vastu. Rumeenia territooriumil saavad nad ohustama vaid Venemaad. Ukrainast oleks ju lähem.

Rumeenia valik Ameerika tuumalaengute uue paiknemiskohana on veelkordne kinnitus, et USA tunnistab kaotust Ukraina partiis ega arvesta enam, et sealne režiim suudab kaua vastu pidada või millekski ameerikameelseks transformeeruda.

Nad käsitlevad seda territooriumi juba Venemaa huvisfääri läinuna ja seepärast ei paigutagi sinna strateegilist relvastust. Milleks seda Türgist Ukrainasse vedada, et siis poole aasta või aasta pärast sealt evakueerima hakata?

Seegi kord saadi hakkama ilma Venemaa tankideta.

Nii et kui järjekordne pseudopolitoloog hakkab seletama, et Kreml ei tee tööd ja USA on kõikvõimas, siis meenutage Türgis toimunut. Lõppkokkuvõttes me ju teame, et Venemaa positsioonid on aastast 2000 kuni aastani 2016 aina tugevnenud ja tugevnevad aina edasi.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

 

123
Samal teemal
Võimalik, et USA alustas tuumarelva väljaviimist Türgist
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde