Tuumapomm.

Võimalik, et USA alustas tuumarelva väljaviimist Türgist

55
(Uuendatud 14:32 18.08.2016)
Seni kinnitamata andmetel alustasid Ameerika Ühendriigid Türgis asuvast Incirliki õhujõudude baasist suurema osa seal ladustatud tuumarelvade väljavedu Rumeeniasse.

TALLINN, 18. august — Sputnik. Ameerika Ühendriigid alustasid oma tuumarelvade ümberpaigutamist Türgist Rumeeniasse. Euroopa väljaanded märgivad sellest teatades, et sellise otsuse põhjuseks on Washingtoni ja Ankara vaheliste suhete halvenemine.

Autoriteetne võrguväljaanne EurActiv teatab viitega oma tundmatuks jääda soovivatele allikatele, et tuumarelva ümberpaigutamine on tõsine väljakutse nii tehnilisest, kui ka poliitilisest aspektist. "Enam kui kahekümne tuumapommi vedu ei ole sugugi lihtne," tsiteerib väljaanne allikat. Simsoni keskuse andmetel on Külma sõja aegadest saadik USA Incirliki õhujõudude baasi, mis asub ligikaudu 100 kilomeetri kaugusel Süüria piirist, paigutanud umbes 50 ühikut taktikalist tuumarelva.

Hiljutise ebaõnnestunud riigipöördekatse ajal lülitati Incirliki õhujõudude baasis välja elektrivarustus ja Türgi võimud keelasid ameerika lenduritel ära kõik lennud. Lisaks vahistati baasi ülem, süüdistatuna riigipöördekatses osalemises. Allika arvates on raske öelda, kas USA suudab Türgi ebastabiilsuse tingimustes kontrolli oma tuumarelvade üle säilitada.

Rumeenia eitab kõike

Väljaande teine allikas märgib, et USA ja Türgi suhted on viimaste nädalate sündmustega pandud nii tõsiselt proovile, et Washington ei saa enam oma NATO liitlast usaldada. Tuumarelvi paigutatakse praegu ümber Deveselu õhujõudude baasi Rumeenias.

Nagu juba varem teatatud, paikneb hiljutisest ajast selles Caracali linna lähedal asuvas baasis raketitõrjekompleks Aegis Ashore. Venemaa on seoses raketitõrjesüsteemi paigutamisega Rumeeniasse väljendanud muret. Kogu Rumeenia ajaloo jooksul ei ole tema territooriumil kunagi tuumarelva olnud. Võib oletada, nagu arvab EurActiv, et sellise relvastuse toomine Venemaa piiri lähedale kutsub esile Moskva tormilise reaktsiooni ja viib pinge eskaleerumisele suhetes. Väljaanne palus kommentaari Rumeenia ja Türgi välisministritelt ja USA riigidepartemangult, kuid selle väljaande ilmumise ajaks laekus vastus vaid Bukarestist.

Rumeenia välisministeerium eitab tuumarelva paigutamist riigi territooriumile kategooriliselt. Kuid, nagu kirjutab portaal EurActiv, riigid on sedalaadi teavet alati eitanud ja nagu teada, paiknevad Belgia, Hollandi, Saksamaa ja Itaalia territooriumil USA ja NATO tuumarelvad.

Kinnitavat teavet esialgu pole

Portaali Sputnik sõjalise eksperdi Villem Rooda arvates on ilmselt tegemist tuumapommide ja —miinidega. Türgis paiknevad 12 tuumalõhkepeadega taktikalist raketti jäävad tõenäoliselt paigale, sest nende kaotsimineku või hõivamise ohu tõenäosus on väga väike — nende kontrolli- ja juhtimissüsteemid on äärmiselt tõhusad.

Nagu leiab ekspert, ei muuda olulise osa tuumarelvastuse ümberpaigutamine Türgist Rumeeniasse NATO ja Venemaa vahelist väljakujunenud tuumatasakaalu. Esialgu pole tuumarelvade ümberpaigutamist kinnitavat teavet, mistõttu sellise sammu tagajärgedest rääkida oleks enneaegne, sest see teave võib osutuda tõele mittevastavaks.

Portaal EurActiv sai vastuseks oma järelepärimisele kirja NATO-lt, kus märgitakse, et vastavat informatsiooni on võimalik saada NATO Varssavi tippkohtumise 9. juuli ametliku kommünikee paragrahvist 53, mille kohaselt alliansi liitlased, kelle territooriumil on tuumarelv, garanteerivad selle säilimise, julgeoleku ja efektiivsuse.

Jevgeni Satanovski — üks Venemaa juhtivaid eksperte Iisraeli ja Lähis-Ida riikide poliitika valdkonnas arvab samuti, et tuumarelvade ümberpaigutamine Türgist Rumeeniasse ei muuda midagi jõudude vahekorras. Ekspert ütles portaalile Sputnik, et selline relvastuse ümberpaigutamine meenutab "taskupiljardi mängimist" ja võib anda tunnistust vaid USA ja Türgi vaheliste suhete pingestumisest. Satanovski arvates on tuumarelvade väljaviimine Türgist igati loogiline ja õige samm.

 

 

55
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde