Trump mitte ainult ei luba valijale palju, ta lubab üleauru palju.

"Olen teie hääl": Trump ja Ameerika katastroof

52
(Uuendatud 11:17 11.10.2016)
Vabariiklaste konvendil Cleveland'is, kus Trump kõne pidas, esitleti ka Vabariikliku partei programmi, sealhulgas selle viimast välissuhetele pühendatud osa. Sellega seoses avaldas Dmitri Kosõrev, RIA "Rossija Segodnja" vaatleja, arvamust et partei on üks asi ja Trump ilmselt hoopis midagi muud.

Dmitri Kossõrev, RIA "Rossija Segodnja" vaatleja

Donalt Trump võttis tänuga vastu vabariiklaste presidendikandidaadi nominatsiooni ja pidas 75-minutilise kõne. Selle videovariant tõestab, et Trump on hea kõnemees.

Tema kähedavõitu tenor ei kõla nii meeldivalt, kui Barack Obama bariton, kuid Trump ei püüagi meeldida. Tema kõne mõte ja eesmärk on öelda, et Ameerika on peamiselt siseprobleemidest tingitud ohus, riiki on ähvardamas sama, mis juhtus NSV Liidus (kuigi selliseid võrdlusi Trump muidugi ei kasutanud, kuid meile tuleb see kuidagi tuttav ette).

Avalikustamine ja perestroika

Ma juba kirjutasin, et vabariiklaste konvendil Cleveland'is, kus Trump kõne pidas, esitleti ka Vabariikliku partei programmi, sealhulgas selle viimast välissuhetele pühendatud osa. Sellega seoses avaldasin arvamust et partei on üks asi ja Trump ilmselt hoopis midagi muud. Mis leidiski samal parteikonvendil vaid paar päeva hiljem kinnitust.

Kõigepealt, mingit "välissuhete osa" Trumpil pole, kui selleks mitte lugeda hävitavat hinnangut Hillary Clintoni poolt Lähis-Idas kordasaadetule. Kõik muu puudutab vaid Ameerikat, või on seotud Ameerika siseolukorraga. Venemaast pole silpigi, pole aega sellega ega ka muu maailmaga tegelda.

Demokraatide meedia seadis juba iga numbri, näiteks Trumpi tsiteeritud kuritegevuse kasvu puudutava, kahtluse alla. Teda süüdistati kas lihtsalt valetamises või vähemalt selles, et numbrid tuginevad vaid "pelgal küsitlusel". Kas on tõsi, et tapmiste arv suurlinades on kasvanud 17% või et tapetud politseinike arv New Yorkis on suurenenud?

Kuid ta tõi välja ka muid numbreid: et 58% mustanahalistest noortest on tööta, et riigi väliskaubanduse defitsiit möödunud aastal oli 800 miljardit dollarit ja et Barack Obama kasvatas riigivõla pea kahekordseks, teed ja sillad lagunevad, 43 miljonit ameeriklast saavad toidukaarte. Raske uskuda, et kõik see on täielik väljamõeldis.

Üldiselt on siin tegemist "avalikustamisega". Kes neid ohtusid ei mõista, ütleb Trump, ei ole võimeline riiki juhtima. On vaja ausat ja otsekohest hinnangut olukorrale riigis. Me ei saa enam endale lubada poliitkorrektsust. Me avaldame lugupidamist Ameerika rahvale ja hakkame rääkima vaid tõtt ja ei midagi muud (kui aga mõned numbrid on kahtlased, seda hullem neile).

Lugupidamise küsimus

Midagi rahvusvahelist selles kõnes siiski oli, kuid see oli seotud kahe asjaga — majanduse ja millegi veel tähtsamaga, USA prestiižiga maailmas.

Eelkõige leiavad kinnitust varasemad hinnangud, et Trump võitleb finantslobiga (kelle kandidaat on Hillary Clinton), tema pooldab USA reindustrialiseerimist. Miljardär, kes tülitseb "korporatiivse lobiga" (nimetades teda vaenlasteks) tundub justkui kummaline, kuid seda vaid siis, kui mitte teada, kuidas ee lobi isekeskis rahvuslikul ja globaalsel tasandil kiskleb.

Trump mitte ainult ei luba valijale palju, ta lubab üleauru palju. Kiiret võitu ISIS-e (Venemaal keelatud) üle Süürias ja Iraagis (peaaegu ainuke "rahvusvaheline", mittemajanduslik osa) või eranditult kõigi Hiinaga sõlmitud, väidetavalt Ameerika ettevõtjatele ebasoodsate, kaubanduskokkulepete ümbervaatamist.

Kui vaadata maailmakaarti Trumpi (ja tema valija) silmadega, siis peale ISIS-e ja sellega seotud migrantide probleemi USA-le erilisi välisohtusid polegi. Kui mitte arvestada muidugi ohtusid ärile ja konkurentsivõimele. Millist maailma siis Trump ikkagi tahab?

Sellist, kus Ameerikat ei alandataks. Igal juhul, ja seda kordas Trump mitu korda, Ameerika enne kõike. Ameeriklased enne kõike. Teised rahvad peavad USA-st lugu pidama, "mida me ka väärime". Lõppeesmärgiks on, et kõik USA-s ja väljapool näeksid, et "Ameerika on tagasi, suurema ja tugevamana, kui kunagi varem".

No milline sellist hinnangut vääriv riik siis ei tahaks püüelda just sellise eesmärgi poole?

Teie hinguse kuumus

Trump kasutas oma kõnes tegelikult sellist fraasi, kusjuures mitu korda: "Ma olen teie hääl" (ingl. k. — "I am your voice"). Kõik, mida ta oma kõnes ütles, kaasa arvatud see fraas, kutsus demokraatide meedias esile raevu.

See kõlas aga kuidagi väga tuttavalt (kuigi mitte USA-le).

Olen teie hääl, te hinguse kuumus,
Olen peegelpildiks teie näost.
Hingeväreluse lend on mõttetu,
viimseni koos teiega ma olen nagunii.

See on Anna Ahmatova, keda Ameerika muidugi ei tunne. Kuid vaadakem, kelle hääleks tahaks Donald Trump saada ja ongi juba saanud, millistest valijatest ta räägib, kes on need, kes "ei suuda end ise kaitsta".

Kaks näidet, kaks Ameerika kodanikku, keda ma hästi tunnen, kukkus nii välja, et nad on mu sõbrad (kusjuures teineteist ei salli nad silmaotsaski).

Esimene: orb, kes kasvas üles itaalia perekonnas Sitsiilias, kuid sündinud on ta Bombays (täna Mumbai). Seega ta oleks nagu indialane? Aga tegelikult pole, ta on üks mulle teadaolevalt 200-tuhandelisest Mumbai "parsi" kogukonnast, kes kummardavad siiamaani püha tuld, mis on pärit Iraanist. Iraani-india-itaalia ameeriklane. Ta tegeleb rahandusega, peamiselt investeerimisega arvutimängudesse ja golfiklubidesse. Ta ei ole lihtsalt ameeriklane, ta on tüüpiline demokraatide leeri kuuluv ameeriklane, kelle poolt ta ka hääletab.

Teine on anglosaks New Mexico osariigist (millest ka Ühendriikides endas vähe teatakse, see asub Texase kõrval). Ta töötas tootval tööl, kus tõusis ettevõtte vanemmänedžeriks, praegu on ta pensionil, loeb Fukuyama't, Voltaire'i ja Dostojevskit, vaatab "Maša ja karu". Trumpi suhtub ta irooniaga, kuid hääletab tema poolt, sest see pensionär on tüüpiline vabariiklane.

Kas tasub korrata, et need kaks, elanuks nad ühes majas, püüaksid teineteist võimalikult vältida?

Mitte kunagi varem ei ole USA ühiskonnas olnud sellist sügavat lõhet nende kahe Ameerika vahel. Kuidas küll "kõikvõimas ja kõike teadev" Trump hakkama saab, alustuseks valimiste võitmisega, kui vabariiklastel pole riigis enamust, lisaks on Trump ka vabariiklaste leeri lõhki ajanud?

Vastus on tema kõnes, ikka seesama "Olen teie hääl". Sellega ütles Trump, et miljonid demokraadid peavad hääletama vabariiklaste poolt, sest vaid viimased on suutelised muutma süsteemi tervikuna.

Mõned järeldused: USA on üle elamas midagi, mis venelastele ja endise NSV Liidu elanikele on vägagi tuttav. Me oleme seda põdenud vähemalt kaks aastakümmet, 80-ndatel ja 90-ndatele.

Meil lubati alguses rääkida sellest, et kõik polegi nii hästi, nagu propaganda väidab, siis hakkasid levima süsteemi parandamise plaanid, siis hakati meile seletama, et me oleme õudse minevikuga košmaarne rahvus, siis algasid alandamised välispoliitikas… Kuid need olid siiski kaks aastakümmet.

Kaua kestsid meile nähtamatud analoogsed protsessis USA-s? Mitte eriti kaua. Tuletame meelde, et 8 aastat tagasi valiti Barack Obama sellepärast, et ta tahtis süsteemi parandada. Pehmemal viisil, ettevaatliku "perestroikaga". Kuid selle tulemusena muutus süsteem, nagu ütleb Trump, katastroofiliseks. Kuid kumb president, kas Hillary või Donald, suudaks selle päästa praegu, mil probleemid on veelgi teravnenud?

Igal juhul oleks venelastel parem teiste õnnetuste üle mitte kahjurõõmu tunda ega pahaks panna meie aadressil tehtavaid sapiseid märkusi. Ei tasu korrata Ameerika vigu, kes on meile viimas paari aastakümne jooksul rääkind palju enam rumalaid ja põlastavaid sõnu, kui teinud meile tegelikult konkreetseid sigadusi.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

52
Teema:
USA presidendivalimised 2016 (105)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde