NATO Varssavi tippkohtumine.

Ekspert: NATO tippkohtumine Baltimaade sõnakuulmatuse pidupäev

102
Eksperdid märgivad üksmeelselt, et Põhja-Atlandi alliansi liikmesriikide Varssavi tippkohtumise tulemused ei kujunenud ootamatuseks: NATO ei suutnud partneritele uut paradigmat välja pakkuda.

TALLINN, 11. juuli — Sputnik. Varssavi tippkohtumise tulemusi Venemaa ja SRÜ riikide jaoks arutasid ümarlauas meediaagentuuri Rossija Segodnja eksperdid. Venemaa Teaduste akadeemia Euroopa instituudi Euroopa julgeoleku osakonna juhataja, kesk- ja lühimaarakettide kokkuleppe eksperdi Dmitri Danilovi meelest olid tippkohtumise tulemused üksnes vastaval kujul vormistatud ja üldsuse ette toodud.

„Rõhuasetused jäid endisteks: NATO andis teada, et naaseb oma põhitõdede juurde: tugevdab kollektiivse kaitse funktsiooni ja turvasüsteemi Idas, kus peamiseks ohuks peetakse Venemaad. Allianss seisis silmitsi tõsise probleemiga partnerluse tugevdamisest kõigis valdkondades. Ühisavalduses fikseeriti edaspidise koostöö suunad, ehkki arusaamatuks jääb, kuidas need toimima hakkavad, eriti Brexiti kontekstis, kui transantlantilised tasakaalukeeled ümber häälestatkse," rõhutas ekspert.

Tema hinnangul on poliitiline platvorm NATO ja EL-i koostööks moodustatud: „EL kaotab veel enam iseseisvust kõigil rinnetel. Kuidas saab selles seoses rääkida mingisugusest Euroopa autonoomiast? NATO filosoofia on praegu ründav, sihitud Venemaa tugevamale ohjeldamisele. EL kaotab poliitilisi võimalusi ilmutada paindlikkust, kaasa arvatud sanktsioonide lõpetamise küsimustes. Venemaa jaoks on see väljakutse, millel on ajas kaugeleulatuv iseloom. EL tunnistab kohe NATO järel, et agressioon Venemaa, Baltimaade, Poola poolt on võimalik. Ajad, mil oli võimalik tuua muutusi NATO-Venemaa ning Venemaa-EL-i suhetesse, on möödas," ütles Danilov. Tema sõnul on funktsionid nüüd jagatud niiviisi: NATO tegeleb hirmutamisega, EL karistab sanktsioonidega.

NATO rajab poliitilist suundumust, millel saab olema oma dünaamika ja mis vaevalt küll lubab alust rääkida mis tahes taaskäivitusest. Erinevus käesoleva aja ja 2008. aasta vahel pärast Gruusia sündmusi on selles, et täna ei oleks taaskäivitus küll vaevalt võimalik. Allianss ei ole valmis konstruktiivseks koostööks. Venemaa ja Lääs, sisenedes taas teineteise tõkestamise paradigmasse, on järjekordselt kaotanud tegevusvälja vastastikuseks koostööks."

Küsimusele, kas lähiajal on mõeldav Ukraina ja Gruusia astumine NATO-sse, vastas ekspert, et otsus esitada liikmesuse tegevuskava kannab endas alati poliitilist iseloomu: „Selge, et ei Ukraina ega Gruusia ei ole valmis isegi vormilisest aspektist, kuigi NATO riigid raporteerivad, et nad on teel edasiliikumise suunas. Allianss jätab olukorra määramatuks ja reageerib vastavalt sellele, kuidas asjaolud kujunevad. NATO-sse vastu võtta võidakse riigid mis tahes hetkel ja ma ei välista sellist stsenaariumit," resümeeris Danilov.

Temaga oli sama meelt Venamaa Teaduste akadeemia USA ja Kanada instituudi asedirektor Viktor Kremenjuk: „On veel vara oodata konstruktiivset dialoogi. Kumbki pool ei ole selleks küps, programmi ei ole, millest siin rääkida? Jääb vaid propagandasõda ja tegevuskava ettevalmistamineVenemaa ja NATO edasiste suhete kujudamiseks. Ameerika establishmentis on toimunud põlvkondade vahetus. SRÜ on saanud USA jaoks vabaks jahialaks, see on esile kutsunud Moskva vastava reaktsiooni, me oleme asunud välja kujundama karmimat poliitikat," rõhutas Kremenjuk.

Ulatuslik konflikt ei ole alliansi huvide hulgas. Kuid koflikti provotseerimist tingimusel, et NATO käes on mehhanismid selle juhtimiseks, tasub karta. Sellise arvamuse esitas Peterburi Riikliku Ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonna professor, kesk- ja lühimaarakettide kokkuleppe ekspert Nikolai Meževitš. Ta osutas ühtlasi tandemis allianss-EL toimunud rollide ümberjaotusele: „NATO tegeleb aina enam majandusega, EL aga, tulenevalt ettepanekust, millest ei saa keelduda — julgeolekuga."

„Me oleme analüüsinud Baltikumi välispoliitikat ja jõudnud järeldusele, et tema jaoks oli Varssavis toimunud tippkohtumine — sõnakuulmatuse pidupäev. Balti riikide ülesanne seisnes selles, et iga hinna eest enesele tähelepanu tõmmata. Need riigid ei seadnud pärast NSVL-i lagunemist eesmärgiks luua hästitoimivat majandust või demokraatiat. Nende siht oli konflikti provotseerimine. Pikka aega ei võetud neid kuulda, kuid pärast Krimmi võeti vastu otsus muuta Baltikum potsentsiaalse Venemaa-vastase agresiooni polügoniks."

NATO tippkohtumine langetas otsuse alliansi idatiiva pretsedenditust tugevdamisest. NATO-l on kavas juba 2017. aastal paigutada Baltimaadesse ja Poolasse neli rahvusvahelist pataljoni. Iga üksuse isikkooseisu suurus ulatub 800-st kuni 1200 meheni. Kindlaks on määratud raamistikriigid nende pataljonide moodustamiseks — Leedus on selleks Saksamaa, Lätis Kanada, Eestis Suurbritannia, Poolas aga USA.

 

102