Briti parlament.

Briti parlament kutsus laiendama sanktsioone Venemaa vastu

19
Aruande kohaselt „suurendab Venemaa aina rohkem oma aktiivsust mitte üksnes sõjalistes operatsioonides koos tavarelvastuse kasutamisega, vaid ka õigusvastaseid meetodeid kasutades“.

TALLINN, 5. juuli — Sputnik. Suurbritannia parlamendi kaitsekomitee kutsus riigi valitsust aitama laiendada sanktsioone Venamaa vastu ja läbi vaatama riigikaitselise heidutuse süsteemi selle tõhustamise suunas. Seejuures nentisid saadikud vajadust taastada dialoog Moskvaga, et vältida konfliktide kerkimist, teatab RIA Novosti.

Venemaa mõjule ja Suurbritannia julgeolekule pühendatud aruanne küpses mitu kuud, saadikud kutsusid eriistungitele kaitseministri Michael Falloni, aga ka Ühendkuningriigi välisministeeriumi esindajad. Käesoleva aasta kevadel käis komitee visiidi korras Moskvas, kus kohtuti kolleegidega Riigiduumast.

NATO dialoog Venemaaga

Üks peamisi soovitusi parlamendisaadikute raportis, mis avaldati Varssavis toimuva NATO tippkohtumise eelõhtul, on suunatud Põhja-Atlandi alliansile. Venemaa ettevõtmised Krimmi ja Ukraina suhtes, öeldakse dokumendis, „on lõhkunud ettekujutuse stabiilsest Euroopast pärast „külma sõja" perioodi, mille kohaselt sõjalise ohu tase oli NATO poolt vaadates on madal. Seoses sellega, usuvad parlamendiliikmed, „peab allianss taastama oma kaitsesüsteemi, läbi vaatama heidutussüsteemi ja taasalustama dialoogi Venemaa võimudega".

Seejuures, rõhutatakse dokumendis, peavad NATO Varssavi tippkohtumisest osavõtjad ehitama dialoogi Venemaaga üles „jõupositsioonilt".

Moskva sammud „osutusid NATO ja Suurbritannia jaoks „üllatuseks"," öeldakse komitee esimehe Julian Lewise kommentaaris.

Aruande kohaselt „suurendab Venemaa aina rohkem oma aktiivsust mitte üksnes sõjalistes operatsioonides koos tavarelvastuse kasutamisega, vaid ka õigusvastaseid meetodeid kasutades", mis võib viia NATO põhikirja artikkel 5 (kollektiivsest kaitsest) käivitamiseni. Komitee süüdistas Venemaad „küberrünnakutes üle kogu Euroopa, territooriumide anastamises Ukrainas ja Gruusias", nähes selles „Moskva püüdlust taastada oma ülemaailmne mõju".

Karm vastus

Parlamendisaadikute soovituste seas Briti valitsusele on üleskutse „tunnistada Venemaa taasrelvastumise ulatuslikkust ja vastata sellele karmilt," öeldakse dokumendis.
Lisaks on selles märgitud vajadus „läbi vaadata olemasoleva heidutuspoliitika tõhusus sõjategevuse vastu nii tuumarelva, tavarelvastuse kui õhurünnakute, mere- ja maavägede kasutamise korral."

Komitee kutsus ühtlasi valitsust viivitamatult kindlaks määrama tähtajad, et arutada parlamendis küsimust Suurbritannia tuumapotentsiaali kaasajastamisest, mille raames nelja aegunud aatomiallveelaeva asemele tuleb valmis ehitada neli uut allveelaeva.

Laiendada sanktsioone

Kaitsekomitee kutsus ka üles „kaasa aitama EL-i Venemaa-vastaste sanktsioonide uuendamisele ja kaaluma küsimust nende laiendamisest senisest laialdasemale isikute rühmale riigi juhtkonnas".

Venemaa ja Lääne suhted halvenesid olukorra tõttu Ukrainas. 2014. aasta juuli lõpul läksid EL ja USA otsestelt sanktsioonidelt konkreetsete füüsiliste isikute ja ettevõtete suhtes üle meetmetele tervete Venemaa majandussektorite vastu.
Moskva on korduvalt teatanud, et ta ei ole Ukraina siseriikliku konflikti osapooleks ja on huvitatud sellest, et Kiiev suudaks poliitilise ja majandusliku kriisi ületada. Nagu märgiti välisministeeriumis — Venemaa ei ole Minski kokkulepete subjekt ja võib vaid konflikti osapooltele survet avaldada.

Võimalik koostöö

Samal ajal möönsid parlamendisaadikud tagasihoidlikul viisil võimalust kahe riigi vastastikuseks koostööks suundades, kus nende huvid kattuvad. Niisugune koostöö „on täiesti võimalik" võitluses ühise vaenlasega, ennekõike terroristlike rühmitustega, nagu seda on Islamiriik ja Al-Qaeda (mõlemad on Venemaal ja paljudes teistes riikides keelatud), märkisid parlamendisaadikud. Venemaa on „globaalne mängija, ja meile jäävad võimalused koostööks, kui neid ära kasutada," märgitakse dokumendis.

Kaadrid ekspertiisiks ja dialoogiks

Rõhutades, et suhted Moskvaga on „kõigi aegade kõige madalamal tasemel", kutsus kaitsekomitee valitsust tugevdama oma koosseisu töötajaga, kes on spetsialistid Venemaa küsimustes. Aruandes märgitakse, et arvestades praeguseks kujunenud õhkkonda, „peab sõjalise atašee meeskond Moskvas saama aasta lõpuni kindlasti komplekteeritud."

„Venemaa ei ole „külma sõja" aegadest peale olnud Suurbritannia prioriteetide hulgas ja meie eksperditöö sellel suunal on praktiliselt välja surnud. Suurbritannia vajab parema ettevalmistusega spetsialiste, et seista vastu Venemaa poolt seatud väljakutsetele," öeldakse Lewise kommentaaris.

„Me ei saa loota Venemaa mõistmisele ilma vahetu dialoogita, ja nüüdsetes usaldamatuse tingimustes peitub oht, et mõne rumala vea tulemusena libiseme konflikti, mida saaks tõhusama suhtlemise läbi ära hoida," rõhutas komitee juht.

Tippkohtumise lävel

Brittide aruanne avaldati 8.-9. juulil Varssavis toimuva NATO tippkohtumise eelõhtul. Sel kohtumisel peab allianss kinnitama sõjategevuse laiendamise Euroopas, mis näeb ette eeskätt nelja pataljoni paigutamise NATO idaservale — Eestisse, Lätisse, Leedusse ja Poolasse.

Venemaa võimud on korduvalt rõhutanud, et ei püüdle konfrontatsioonile Läänega, kuid on valmis võtma kasutusele vastumeetmed oma julgeoleku tagamiseks.

 

19