Marju Lauristin.

Võimu ja mõjujõu ümberjaotust EL-is ei tule

22
(Uuendatud 03:54 29.06.2016)
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker andis vastuseks Ida-Euroopa riikide esindajate väljaöeldud ja ütlemata jäeud pretensioonidele mõista, et liidu asutajariigid ei kavatse ise ära otsustada, kuidas toimida Suurbritanniaga ja mida Euroopa Liit peaks edasi tegema.

TALLINN, 28. juuni — Sputnik. Brittide lahkumine EL-ist ei riku jõudude tasakaalu liidu valitsemissüsteemis ega muuda Saksamaad, Prantsusmaad ja teisi EL-i asutajariike tingimata Euroopa liidriteks väikeste Euroopa riikide huvide arvelt. Nii arvas Euroopa Parlamendi Eesti saadik Marju Lauristin.

Euroopa Parlamendi Eesti saadik, sotsiaaldemokraat Marju Lauristin ütleb, et liidu valitsemises toimiva ja tõhusa demokraatiliku süsteemi tingimustes ei ole mõjujõu ja võimu koondumine Saksamaa- Prantsusma tandemi või EL-i asutajariikide grupi kätte võimalik.

„Nii ei saa olla, et kuus riiki võiks kõik teiste eest ära otsustada, keegi ei lase sel juhtuda," ütles Lauristin portaali Sputnik küsimusele vastates.

„Nüüdsama toimunud erakorralisel istungil räägiti parlamendis nimelt sellest. On ju ikkagi valdav enamus EL-i liikmeid nii-öelda uustulnukad." Tema sõnul saab brittide EL-ist väljumise ettevalmistamise ja teostumise protsess olema täiesti läbiaistev ja demokraatlik.

Uut võimujaotust ei tule

Mitmed Euroopa Parlamendi saadikud rääkisid istungil lubamatusest lasta korduda pretsedendil, kus liidu kuue asutajariigi esindajate kuuik kohtus hiljuti suletud uste taga. Tasub meenutada, et see kohtumine, leides aset kohe pärast brittide referendumi ametliku tulemuse väljakuulutamist, lõi mulje EL-is toimunud lõhenemisest „vanadeks olijateks" ja „uustulnukateks" ning tekitas segadust ja ärevust paljudes Euroopa pealinnades.

Terve rida skeptikuid leiab, et Suurbritannia lahkumine liidust lõhub jõudude väljakujunenud tasakaalu ja kogu võim koondub Pariisi ja Berliiini. Just sellepärast, näe, kiirustavad nad Londonit tagant EL-i koosseisust väljumise protseduuridega pihta hakkama.

EL ootab peatset lahkumisavalduse laekumist Londonist ega kavatse pidada brittidega mistahes salajasi läbirääkimisi, teatas vastuseks väljaöeldud ja ütlemata jäetud pretensioonidele Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. „Ma teatasin kõikidele tegevjuhtidele ja peadirektoritele, et mitte mingisuguseid salajasi läbirääkimisi ei tule," ütles ta Euroopa Parlamendi saadikute ees esinedes.

Liit saab veel tugevamaks

Euroopa Komisjoni president rõhutas, et EL, aga mitte Suurbritannia hakkab dikteerima, millal ja kuidas peavad läbirääkimised toimuma. Juncker kutsus britte üles võimalikult ruttu olukorda selgust looma, „mitte täna, mitte homme hommikul, aga peatselt." Ta toonitas ka, et eurooplased „ei kavatse katkestada oma teekonda tulevikku". EL-i kõrgem esindaja Federica Mogherini aga andis Brüsselisse saabunud USA riigisekretäri John Kerryga ühisel pressikonverentsil koguni mõista, et ilma brittideta võib liit tema arvates saada veelgi tugevamaks kui praegu.

Junckeri meelest pärast referendumit tagasiteed ei ole, ja Suurbritannia peab vastavalt EL-i Lissaboni lepingule esitama ametliku lahkumisavalduse, misjärel saadakse alustada väljumise teemal läbirääkimisi.

Euroopa Nõukogu Brüsseli tippkohtumisel teisipäeval ja kolmapäeval, 28. ja 29. juunil arutavad EL-i valitsus- ja riigijuhid Suurbritannia Ühendkuningriigis toimunud referendumi tulemusel kujunenud olukorda, kus suurem osa Tema Kuningliku Kõrguse alamaist andis hääle riigi lahkumiseks liidu koosseisust.

„Suurbritannia jääb igal juhul Euroopa osaks, ja tema edaspidine majanduslik areng, edusammud või ebaõnnestumised sõltuvad asjade seisust kaubanduslik-majanduslikes suhetes EL-iga," tuletas Marju Lauristin meelde, nentides kontinentaalse Euroopa ja Suurbritannia majanduste lahutamatut vastastikust sõltuvust.

„Arvestades Suurbritannia tähendust Balti riikide ja eriti Eesti majandusele, tuleb talle soovida kriisi kiiremat ületamist ja kasvu ettenäitamist."

 

22
Teema:
Lõputu Brexit (82)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde