Tšernobõli AEJ.

Arvamus: kõik Ukrainaga seonduv halvab Euroopa poliitikute aju

36
(Uuendatud 10:00 02.06.2016)
Rosatom kavatseb Kiieviga Ukraina AEJ-de tuumajäätmete Venemaal ümbertöötamiseks sõlmitud lepingu täitmist jätkata, kuid on esialgu sunnitud selle Ukraina poolsete maksete tegematajätmise tõttu peatama.

TALLINN, 2. juuni — Sputnik. Venemaa riiklik aatomienergia korporatsioon Rosatom peatas tuumajäätmete väljaveo Ukraina aatomielektrijaamadest (AEJ). Ekspert Tamara Guzenkova märkis raadio Sputnik eetris, et Ukraina ilmutab "kohutavat kergemeelsust", kuid Euroopa naaberriikide reaktsiooni sellele ei ole ega tule.

Rosatom kavatseb küll Kiieviga Ukraina AEJ-de tuumajäätmete Venemaal ümbertöötamiseks sõlmitud lepingu täitmist jätkata, kuid on esialgu sunnitud selle Ukraina poolsete maksete tegematajätmise tõttu peatama.

Sellest teatas hiljuti Rosatomi radioaktiivsete jäätmete ja radiatsiooniohtlike objektide ekspluatatsioonist väljaviimise riikliku poliitika direktor Oleg Krjukov foorumi "Atomexpo-2016" raames toimunud briifingul. Ta rõhutas, et Rosatom kavatseb lepingut jätkata, kuigi Ukraina pool tahab ehitada omale ümbertöötamata tuumajäätmete hoidlat.

Varem on Ukraina "Energoatom" teatanud pangaarvete arestimisest. Rosatom märkis toona, et sellest võivad tekkida probleemid Ukraina AEJ-de äratöötanud tuumakütuse ümbertöötamisele viimisega Venemaale.

Seejuures on Ukrainas varem teatatud plaanidest keelduda tuumajäätmete väljaveost Venemaale täielikult. Venemaa strateegiliste uuringute instituudi direktori asetäitja Tamara Guzenkova leiab, et Ukraina juhtkond ilmutab "kohutavat kergemeelsust".

"Ukraina hindab kütust eranditult poliitilisest vaatevinklist. Kõik, mida me praegu tuumakütusesse puutuvalt kuuleme, on Ukraina poliitikute ilmutatav kohutav kergemeelsus. Seda enam on see imelik riigile, mis on üle elanud Tšernobõli katastroofi," ütles Tamara Guzenkova raadio Sputnik eetris. Ta juhtis tähelepanu, et Läänes, ennekõike Euroopas ei reageerita antud probleemile mitte kuidagi.

"Mul jääb selline mulje, et kõik Ukrainaga seonduv suisa halvab mitte ainult Euroopa poliitikute keha, vaid ka aju. Meenutagem, et selle aasta märtsis USAs toimunud "tuumatippkohtumisel" seda küsimust, kuigi see on üks aktuaalsematest, isegi ei tõstatatud. Lähinaabrid on faktiliselt nõus taluma oma piiride läheduses sellist ülemaailmset prügilat," ütles ekspert.

Lisaks paneb teda imestama Kiievi soov muuta Ukraina teiste riikide tuumajäätmete hoidlaks. Varem on Ukraina keskkonnaminister Ostap Semerak oma Facebooki lehel maailma üldsust üles kutsunud hoiustama oma tuumajäätmed Ukrainas.

"Olin rabatud, kui kuulsin, et alles üsna hiljuti, selle aasta aprillis Ukraina kutsus keskkonnaminister kogu maailma üles tuumajäätmeid Ukrainasse kokku vedama. Seega kavatsevad nad ilmselt oma riigikassat täita. Kuidas hinnata seda muuks, kui täielikuks kergemeelsuseks ja ökoloogiliseks harimatuseks?" küsib Tamara Guzenkova.

 

 

36
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde