Mägi-Karabahh.

USA ja Vene välisminister kutsusid taastama Mägi-Karabahhis relvarahu

9
(Uuendatud 08:10 17.05.2016)
Armeenia ja Aserbaidžaani liider kohtusid esmaspäeval esimest korda pärast lahingutegevuse puhkemist Mägi-Karabahhis aprilli alguses. Serž Sargsjan ja Ilham Alijev lubasid Viinis peetud kõnelustel järgida Mägi-Karabahhi kontaktjoonel relvarahu, ütles Vene välisminister Sergei Lavrov.

TALLINN, 17. mai — Sputnik. Mägi-Karabahhi teemal räägiti ka Lennart Meri konverentsil.

Mägi-Karabahh on enamasti armeenlastega asustatud endine Aserbaidžaani autonoomne oblast, mille staatuse üle puhkes 1980. aastate lõpus relvastatud konflikt aserite ja armeenlaste vahel. Lahingutes hukkus hinnanguliselt 30 000 inimest ning ala läks Armeenia ja Mägi-Karabahhi kohalike võimude kontrolli alla.

Mägi-Karabahhi relvarahu säilitanud alused on liikunud ning poliitiline tahe läbirääkimisteks on vähenenud sõjaväe kasutamise kasuks, arvasid eksperdid pühapäeval Lennart Meri konverentsil toimunud paneelis.

Aktiivne sõjategevus Mägi-Karabahhis taaspuhkes 2. aprillil ja kestis 5. aprillini. Selle käigus hukkus vähemalt 110 inimest. Ekspertide sõnul on toimunud mitu arengut, mis tegid aprilli vägivallapuhangust veriseima pärast 1994. aastal sõlmitud relvarahu.

Relvarahu rikuti küll aeg-ajalt, kuid suuremaid relvakokkupõrkeid suudeti vältida viimased kaks aastat. Nüüdseks on liikunud mitmed alused, mis seda pausi ülal hoidsid. Aserid hõivasid aprilli algul mitu strateegilist punkti, mis viitab muutunud jõudude tasakaalule, arvas üks ekspert.

Kunagi arvati, et sõjalise jõuga ei jõua väga kaugele. Nüüd tundutakse arvavat, et sõjaväega on võimalik soovitut saavutada. Minski protsess näitas, et sõjavägi annab parema läbirääkimispositsiooni, lisas ekspert. Poliitiline tahe on asendunud tahtega sõdida ning valimiskalender ja riikide sisepoliitiline olukord on suurendanud konflikti puhkemise tõenäosust, arvas teine.

Konfliktipoolte vahel on viimastel aastatel aset leidnud võidurelvastumine, Venemaast on saanud suurim relvamüüja nii Aserbaidžaanile kui ka Armeeniale ning pooled paigutavad üksusi kontaktjoonele agressiivsemalt. Osapoolte üksused pole üksteisele nii lähedal varem paiknenud, lausus üks asjatundjatest.

Lisaks on muutunud ka Aserbaidžaani sõjaline strateegia. Nüüd üritab Bakuu hõivata territooriumi ja sellest kinni hoida. Karabahhi üksustel õnnestus taastada kontroll enamike, kuid mitte kõigi aprillis kaotatud alade üle. Aserite jaoks näitas vägivallapuhangule järgnenu ka diplomaatilise tagasilöögi puudumist, ütles teine.

Mägi-Karabahhi konfliktil on potentsiaali tõmmata endasse maailma suurriigid ning seal on Esimese maailmasõja-laadne valearvestuse oht. Vägede niivõrd lähedane paiknemine üksteisele tähendab, et üksikud väikesed relvakokkupõrked võivad kiirelt laieneda ja kontrolli alt väljuda, ütles üks ekspertidest.

Asjatundjate hinnangul on muutnud ka Mägi-Karabahhi ümbritsev geopoliitiline olukord. Konflikti ägenemine aprillis leidis aset Türgi ja Venemaa ning lääne ja Venemaa vahel pingestunud suhete taustal. Moskvale tekitab muret ka USA-Iraani ja USA-Aserbaidžaani suhete soojenemine, lisasid nad.

Samas rõhutas üks asjatundjatest, et kuigi Vene-Türgi suhetel on konfliktis oma roll, siis aprillis aset leidnu ei lähtunud Türgist. Ankaral pole regioonis selliseid huve, mis nõuaksid selle sekkumist Mägi-Karabahhi konflikti. Aprillis oli seda ka näha, sest Türgi ei osutanud retoorikast hoolimata Aserbaidžaanile otsest toetust, arvas ta.

Aprill näitas armeenlastele, et Venemaa on nende jaoks partnerina ebausaldusväärne, kuid Moskva etendab konfliktis jätkuvalt väga olulist rolli, ütles üks ekspertidest. Vene-Armeenia suhted on muutumas ning Jerevan üritab selles kehtestada oma iseseisvust. Praegu on võimalus Armeenia ja Türgi ning Armeenia ja Euroopa Liidu vaheliste suhete paranemiseks, kuid Jerevani poliitiline eliit pole pikalt vahetunud ning see vähendab oluliselt sisuliste muudatuste asetleidmist, arvas ta.

Armeenia ja Aserbaidžaani liider kohtusid esmaspäeval esimest korda pärast lahingutegevuse puhkemist Mägi-Karabahhis aprilli alguses.

Armeenia president Serž Sargsjan, Aserbaidžaani riigipea Ilham Alijev kohtusid Viinis, nende kõnelustel viibisid ka Vene välisminister Sergei Lavrov ja USA välisminister John Kerry.

USA ja Vene välisminister kutsusid taastama Mägi-Karabahhis relvarahu. USA, Venemaa ja Prantsusmaa moodustavad Minski grupi, mis loodi kaks aastakümmet tagasi, et aidata kaasa Mägi-Karabahhi konflikti lahendamisele.

"See on lahendatav konflikt," ütles üks USA välisministeeriumi kõrge ametnik ajakirjanikele. "See võib olla võit mõlemale osapoolele."

"Lepiti kokku," ütles Lavrov ja lisas: "Relvarahu selles variandis, milles jõuti kokkuleppele juba 1994.-1995. aastal."

Vene välisministri sõnul jõuti Viinis kokkuleppele ka selles, et "OSCE (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon) formuleerib konkreetsed sammud, mis võimaldavad uurida vahejuhtumeid kontaktjoonel ning aidata lahendada kadunuks jäänud inimeste probleemi".

Sargsjan ja Alijev lubasid kooskõlastada juunis järgmise kohtumise aja, et leppida sellel kokku Mägi-Karabahhi konflikti lõpliku lahendamise parameetrites OSCE Minski grupi vahendusel välisministrite tasemel.

 

 

9
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde