Riigikogu.

Riigikogu istung kestab juba 18 tundi

9
(Uuendatud 12:17 12.05.2016)
Kolmapäeva pärastlõunal alanud riigikogu istung on neljapäeva hommikuks kestnud juba 18 tundi, kuna opositsioon kasutab haldusreformi eelnõu teisel lugemisel venitamistaktikat.

TALLINN, 12. mai — Sputnik. Kella 5.30-ks oli riigikogu jõudnud läbi hääletada alles 10 muudatusettepanekut, kusjuures opositsioon kasutab õigust võtta iga muudatusettepaneku läbihääletamise eel 10 minutit vaheaega. Kokku on haldusreformi eelnõule esitatud ligi 200 muudatusettepanekut.

Haldusreformi seaduse eelnõu läbis 6. aprillil riigikogus esimese lugemise, teatab BNS. Riigikogu lükkas siis tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. EKRE ettepaneku poolt oli üheksa ja vastu 48 saadikut, seitse jäi erapooletuks.

Esimene lugemine kestis riigikogus üle nelja tunni.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps ja Riigikogu aseesimees Jüri Ratas selgitasid eile toimunud pressikonverentsil, miks Keskerakonna fraktsioon hakkab parlamendis teisele lugemisele jõudva haldusreformi eelnõu menetlemise juures ööistungit vedama. Saadikute sõnul on opositsioonilisel obstruktsioonil väga lihtne põhjus — valitsus on Riigikokku tulnud pooliku seadusega, mis omavalitsustele midagi juurde ei anna. Sisu täiendamise teemal pole aga valitsus võimeline kompromisse otsima.

„Kolleeg Kalle Laanet sõnas eile, et Keskerakond on haldusreformi pidur. Huvitaval kombel on just Reformierakond olnud aastakümneid haldusreformi suurimaks takistajaks. Täna tehakse reformi aga vaid selleks, et endale rusikaga rinnale taguda ja öelda, et tegime ära. Kahjuks on unustatud reformile sisu juurde panna ja sellist tühja dokumenti me toetada ei saa," rääkis fraktsiooni aseesimees Mailis Reps.

Repsi sõnul taandub tänane valitsuse poolt veetav haldusreform kokkuvõttes vaid Eesti kaardi mehhaaniliseks ümberjoonistamiseks. Seaduseelnõus on vaid ühinemiste ajagraafik, suuruse kriteerium 5000 elanikku ja piitsa kõrvale präänikuks ka ühinemistoetused ning oma tööst ilmajäävate omavalitsusjuhtide koondamishüvitised. Tegelik sisu peaks haldusreformile lisanduma täiendava kaheksateistkümne seaduseelnõuga, mille olemusest aga opositsioonil ülevaadet pole.
Sisuliselt tähendab tänane haldusreform valge lehe allkirjastamist.

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas rõhutas: „Haldusreformi on arutatud ja plaanitud juba üle 20 aasta, kuid seda soovitakse ikka teha poolikult ning opositsiooni ja kohalike omavalitsuste seisukohtadega arvestamata. Reformi põhiline eesmärk peab olema senisest võimekamate omavalitsuste kujundamine ning regionaalse tasakaalustatuse tagamine. Seda ei saavuta lihtsalt väikseid omavalitsusi omavahel ühendades. Haldusreformi esimese sammuna tuleb taastada omavalitsuste tulubaas kriisieelsele tasemele, suurendada nende otsustusõigust ja finantsautonoomiat ning selgesõnaliselt piiritleda riigi ja omavalitsuste ülesanded."

 

9