Riigikogu jättis ametiühingute arvamuse tähelepanuta.

Riigikogu jättis ametiühingute arvamuse tähelepanuta

18
Riigikogu saadikud hääletasid vastu Euroopa Komisjoni ettepanekule sundida ettevõtteid maksma oma ja välismaalt lähetatud töötajatele ühtlustatud palka. Ametiühingud avaldasid toetust Brüsseli ideele palgad ühtlustada, kuid nende arvamust ei võetud kuulda.

ТАLLINN, 11. mai — Sputnik. Jättes ametiühingute arvamuse tähelepanuta, hääletas Riigikogu vastu Euroopa Komisjoni kavatsusele sundida ettevõtteid maksma töölähetuses välismaalastele samasugust palka, nagu saavad nende kohalikud kolleegid. Riigikogu kinnitas Euroopa Liidu asjade komisjoni ettepaneku, mille kohaselt Brüsseli eelnõu on vastuolus riigi huvidega.

Lähetatud töötajatena peetakse antud juhul silmas inimesi, kes sõlmivad töölepingu oma kohalike ettevõtetega, need aga saadavad neid vastavalt lääne partneritega sõlmitud lepingutele töölähetusega välismaale, kus inimesed siis töötavadki, näiteks, ehitustel, saades märksa väiksemat palka kui kohalikud ehitajad. Arusaadav, et see on kasulik nii neid värvanud kohalikele firmadele kui ka nende lääne partneritele, kes nende tööliste arvelt raha kokku hoiavad. Mille vastu loomulikult, nagu juba teatas portaal Sputnik, on ametiühingud neis EL-i riikides, kust kõige sagedamini saadetakse lähetatud töötajaid, kelle arv Eesti puhul ulatub tuhandeteni.

Märtsis esitas Euroopa Komisjon liidu liikmesriikidele paranduste eelnõu lähetatud tööjõu kasutamise direktiivile. Parandusettepanekud sätestavad teatavate eranditega kohaliku ja lähetatud töötajate palga võrdustamist, nagu seda nõuavad Lääne-Euroopa ametiühingud, aga ka Eesti Ametiühingute Keskliit, mis vahetult enne küsimuse arutuselevõttu Riigikogus kutsus saadikuid üles hääletama Brüsseli ettepanekute poolt.

Ametiühingute tulutu üleskutse

"Leiame, et mitte Euroopa Komisjoni algatus pole Eesti ettevõtete konkurentsivõime vastu, vaid pigem lubab riigikogu EL-i asjade komisjoni otsuse eelnõu siia teiste riikide ettevõtted, kellega konkureerimiseks tuleks eestlaste palku langetada ja töötingimusi halvendada," tsiteerib Ametiühingute Keskliidu pressiteade oma juhi Peep Petersoni sõnu. Ta kutsus saadikuid toetama töötajate ühtsust, nende võrdseid sissetulekuid ja hääletama Euroopa asjade komisjoni otsuse eelnõu vastu.

Petersoni hinnangul on Euroopa Komisjoni direktiivi vastu peamiselt Ida-Euroopa riigid, kus tööjõud on veelgi odavam kui Eestis.

Euroopa Liidu asjade komisjoni juht Kalle Palling on varem teatanud, et saadikud on eelnevalt kuulanud ära huvitatud poolte arvamused ja jõudnud järeldusele, et Euroopa Komisjoni direktiivi eelnõu on vastuolus „subsidiaarsuse põhimõttega". Ühe põhimõttena peab saadik ilmselt silmas EL-i riikide õigust otsustada töötasu küsimusi siseriiklikul tasandil. Huvitatud poolte all aga mõtles Palling eranditult tööandjate esindajaid: Tööandjate Keskliidu juhti Toomas Tamsarit, Ehitusettevõtete Liidu juhatuse esimeest Raivo Randa, Teenusmajanduse Koja tegevdirektorit Evelin Seppa, Kaubandus-Tööstuskoja juristi Katre Rugot.

Vähendab konkurentsivõimet

Viimatimainitu nentis, muide, komisjonis küsimuse arutamise käigus, et Eesti kui töötajaid lähetav riik pigem kaotab Brüsseli pakutud muudatustest. Tema sõnul vähendavad direktiivi muudatused olulisel määral Eesti ettevõtete konkurentsivõimet EL-is.

Ametiühingute Keskliidu juhi Peep Petersoni väljaöeldud arvamust Euroopa Komisjoni ideede kaitseks arvesse ei võetud. Kalle Palling teatas küsimust parlamendile hääletamiseks üle andes: „Leiame, et kavandatavad direktiivi muudatused, millega Euroopa Komisjon soovib vähendada töötajate lähetamisega seotud ebaausaid praktikaid ning tagada samas kohas tehtava sama töö eest võrdsed tasustamistingimused, võivad kahjustada ettevõtjate konkurentsivõimet teenuste osutamisel teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ja piirata teenuste vaba liikumist."

 

18