Välisminister Marina Kaljurand.

Kaljurand: Venemaa pole ära teinud mitte ainult USA-le, vaid kõigile lääneriikidele

91
Kui vaadata USA ja Venemaa riigipeade Barack Obama ning Vladimir Putini vägikaikavedu maailma konfliktikolletes, siis võib nentida, et võidupunkte on noppinud pigem Putin kui USA.

TALLINN, 4. mai — Sputnik. Välisminister Marina Kaljurand märkis saates "Reporteritund", et tegelikkuses pole Putin ära teinud mitte üksnes USA presidendile, vaid kogu lääneriikide kogukonnale, mis on koondunud Euroopa Liidu ja NATO ümber, teatab err.ee.

"Võib öelda, et näiteks Krimmi okupeerimisega tegi Putin ära Euroopa Liidule, kuna see toimus meie vahetus naabruses ning me teadsime pärast Gruusiat, mida võib oodata, kuid me ei osanud sellele reageerida," möönis välisminister. "Ma ei tahaks tõmmata vägikaikaveo paralleeli mitte ainult president Putini ja Obama vahele, vaid see on kogu Lääne maailmaga konflikti minemine," lisas Kaljurand.

Vaadates viimaste aastate arenguid, võib öelda, et Putini administratsiooni eesmärgiks on NATO ja EL-i ühtsuse lagundamine. "Ma ei arva, et Putin püüaks Süüria konflkti abil lagundada NATO-t, kuid loomulikult meeldiks Putinile näha NATO-t killustatuna, nagu Venemaa on väga oskuslikult mänginud üksteise vastu EL-i liikmesriike," rääkis Kaljurand.

Samas toonitas minister, et praegu on NATO palju ühtsem kui EL ning arutelud, mis alliansis toimuvad, on konsensuslikumad. "Vahel on huvitav vaadata oma kolleege, kes räägivad ühte juttu NATO laua taga, kuid natuke teist juttu Euroopa Liidu laua taga. Eesti välisminister on mul väga hea olla, sest ma räägin ühte juttu igal pool," sõnas Kaljurand.

Moskva on Süüria konflikti muutnud keerukamaks

Süüria kodusõda pole aga Euroopa Liitu puutumata jätnud, sest pärast Venemaa sekkumist Lähis-Ida konfliktikoldesse suurenes ka põgenike arv ja nendest lähtuv rändesurve EL-i liikmesriikidele. Surve kasvuga muutusid populaarsemaks ka liikmesriikides tegutsevad populistlikud paremäärmuslikud jõud, mida aga toetab otseselt või kaudselt Kreml.

Kaljurand tunnistas, et Venemaa aktiivne sekkumine nii Süüria kodusõtta kui ka Genfi rahuprotsessi on teinud olukorra väga keeruliseks ja segaseks.

"Ma olen nõus, et migratsioon on Euroopat lõhestanud, sest kui me läheme aastatagusesse aega, kui komisjon esitas liikmesriikidele kvoodid, kui palju peab iga riik põgenikke vastu võtma, siis see lõhestas Euroopat ning sellest lõhest ülesaamine võttis aega pea pool aastat," selgitas Kaljurand.

Tema sõnul oli veel eelmisel suvel EL-i välisministrite kohtumistel väga palju süüdistamist, kuid taoline suhtumine muutus sügisel, kui sai selgeks, et kriis ei kao ja liikmesriikide vastastikune vaidlemine ning eraldumine ei vii kuskile.

"Venemaa on saavutanud selle eesmärgi, et EL-i riigid on üksteisest eraldunud, aga mina näen ka positiivset: kuna on aru saadud, et kui me koos ei tegutse, siis tulevadki võimule parempoolsed ekstremistlikud ja populistlikud parteid," toonitas välisminister.

Euroopa Liit ei sulgu

Kaljuranna arvates peab EL seadma fookuse migratsioonikriisile, sest poliitilised otsused on vastu võetud, aga neid pole piisavalt efektiivselt rakendatud: on nendeks otsusteks välispiirde kaitse, võitlus organiseeritud kuritegevusega Vahemerel või majandusmigrantide tagasisaatmine.

Seetõttu lisas välisminister, et antud kontekstis oli Brüsseli ja Ankara vaheline lepe otstarbekas ja hea, sest partneriteta rändekriisi ei lahenda.

"Euroopa ei kaota oma humaansust, sest me võtame vastu need, kes põgenevad sõja eest. Me ei sulgu nende inimeste jaoks, kes tahavad tulla tööle või õppima. On lihtsalt teised vahendid, taotlused ja hoopis teine kord Euroopasse pääsemiseks," rõhutas välisminister.

 

 

91