Soome NATO liikmeks saamine tooks see aga määramata ajaks kaasa kriisi suhetes Venemaaga.

Soome NATO liikmeks saamine tooks kaasa kriisi suhetes Venemaga

34
(Uuendatud 17:00 29.04.2016)
Raporti kohaselt on Soome NATO rahupartnerluse raames saavutanud juba kõik eesmärgid, mida allianssi mitte kuuluv riik saavutada saab.

TALLINN, 29. aprill — Sputnik. Näiteks on Soome üks haruldane mitteliikmest riik, mille õhuväe hävituslennukid on juba praegu NATO-ga digitaalses partnerluses.

NATO jaoks oleks Soome õhuturbevõimekuse täielik integreerumine praegusel ajal märkimisväärne edusamm. Samuti sobiks NATO-le Soome ajateenistusel rajanev piirkondlik riigikaitsesüsteem, teatab err.ee.

Konflikti korral ootaks NATO aga Soomelt osalemist ühises kaitsepoliitikas, ja seda mitte ainult Balti riikide piirkonnas.

NATO liikmeks saamine tooks kaasa kriisi Venemaaga

Raporti koostajate arvates tugevdaks NATO liikmeks saamine Soome vahetut julgeolekut, sest riigile laieneks NATO julgeolekugarantiiks olev Põhja-Atlandi lepingu 5. artikkel. See aga tugevdaks võimaliku ründaja heidutamist.

Samas tooks see aga määramata ajaks kaasa kriisi suhetes Venemaaga.

NATO ja Euroopa Liit aga püsivad ekspertide hinnangu kohaselt endiselt eraldi teguritena Euroopa julgeoleku jaoks, hoolimata mitmetest kattuvatest liikmesriikidest. Suuremates sõjalistes konfliktides oleks peamine tegutseja endiselt NATO koos oma sõjaliste ja poliitiliste ressurssidega.

Rootsi on paratamatult saatusekaaslane

NATO liikmeks saamise mõju oleks ekspertide sõnul positiivsem, kui Soome ja Rootsi oma otsusetegemist koordineeriksid.

Kui Soome liituks NATO-ga, aga Rootsi jääks välja, oleks Soome strateegiline olukord üsnagi kaitsetu. Siis oldaks üksi NATO strateegiline eesliiniriik. Kui aga Rootsi liituks ja Soome jääks välja, satuks Soome isolatsiooni ja üksi vastamisi Venemaaga. Seega oleksid mõlemad variandid halvad ning seetõttu tuleks liituda või mitte liituda koos. Kahe riigi liitumine oleks äärmiselt oluline sündmus kogu alliansi jaoks.

Raportis on analüüsitud ka seda, kas NATO liikmestaatust saaks taotleda kiirendatud korras — näiteks olukorda, kus 5. artikli julgeolekugarantiid hakkaksid kehtima enne seda, kui Soomest ja Rootsist on saanud NATO täieõiguslikud liikmed.

Seda varianti ei peeta heaks ega tõenäoliseks, sest võib tuua liikmesriikides kaasa rahvahääletusi ning kiirendatud menetlus innustaks oluliselt NATO-vastaseid. Kuid Soome põhiseadus põhimõtteliselt ei nõua selles küsimuses rahvahääletust ning selle korraldamine on poliitiline küsimus.

Raportis juhitakse tähelepanu ka sellele, et kuigi Rootsi ja USA vaheline koostöö külma sõja päevil ja ka hiljem pole mingi uudis, pole üheski senises Soomes raportis öeldud selgelt välja, et Rootsi on praktikas juba pikemat aega omanud USA poolt pakutud julgeolekugarantiisid.

Venemaa poolt tuleks tugev reaktsioon

Raportis nenditakse, et Venemaa peab NATO laienemist ohuks, mille taga on USA. Moskva eesmärgiks on seega takistada USA baaside ja vägede lähenemist Venemaa riigipiiridele.

Ekspertide sõnul pole Venemaa otseselt seadnud küsimärgi alla Soome õigust liituda lääneriikide ühendustega, kuid NATO-ga liitumisest põhjustatud geopoliitiline muudatus on niivõrd tugev, et Moskva ei saa jätta sellele reageerimata.

Tõenäoliselt oleks Venemaa poliitiline reaktsioon karm ja arvatavasti ka "isiklik". Kaubavahetus ilmselt saaks tõsise löögi, samuti võidakse hakata Soomes elavaid vene päritolu inimesi poliitiliselt aktiviseerima.

Lisaks võib Venemaa vastusammude hulka kuuluda pingete lisamine Balti riikide piiridel.

Otsus NATO-raport koostada tehti Juha Sipilä juhitud valitsuskoalitsiooni moodustamise ajal ning erinevalt varasematest analoogsetest raportitest kaasati seekord ka välismaiseid eksperte. Raporti tellijaks on välisministeerium, mitte aga valitsus, kus seda avalikult arutama ei hakata.

Raportis mingit otsest soovitust NATO-ga liitumise asjus ei tehta.

Raporti on kokku pannud rahvusvaheline ekspertgrupp, kuhu kuuluvad Prantsuse diplomaat ja rahvusvahelise poliitika uurija François Heisbourg, Rootsi veterandiplomaat Mats Bergquist, Soome diplomaat René Nyberg ja Soome Välispoliitika Instituudi direktor Teija Tiilikainen.

 

 

34