Läti ja Türgi euroopalikud väärtused.

Läti ja Türgi euroopalikud väärtused

45
Sõnavabadus on europalaste meelest universaalne mõiste, kuid mõnede jaoks on ta veel universaalsem kui teistel, – juhul kui tegemist on vene meediakanalitega väljaspool oma territooriumi, võib sõnavabaduse unustada.

TALLINN, 21. aprill — Sputnik. Kui eurooplased noomivad mitte-euroopalikku Türgit nende euroopalike reeglite ja normide rikkumise eest, mida nad ise ei järgi, on see südantlõhestav vaatepilt. Nimelt: Türgi blokeerib meediaagentuuri Sputnik veebilehe ja — olgugi vaid mõnedes EL-i riikides (ja isegi USA-s), kuid siiski — pälvib selle eest hukkamõistu. Kui aga täpselt sama teeb Läti, jäävad süüdistused palju tagasihoidlikumaks. Kujutlege ennast türklaseks ja teil hakkab naljakas, nendib meediaagentuuri Rossia Segodnja poliitiline vaatleja Dmitri Kossõrev.

Ankara seda teha ei tohi

Türgi Sputniku peatoimetajale Tural Kerimovile kehtestasid Türgi võimud sissesõidukeelu ja jätsid ta ilma akrediteeringust, pressikaardist ja elamisloast, soovitades esimese reisiga Venemaale tagasi sõita. Agentuuri veebileht suleti kohtuotsusega.

Kuidas reageerisid eurooplaste õiguskaitse ja muud esindajad ja lääne avalikkus tervikuna?

Vastukajasid on. Amnesty International: Sputniku blokeerimine annab tunnistust taunimisväärsest sõnavabaduse kitsendamisest Türgis, tsensuur on lubamatu. Rahvusvaheline organisatsioon Piirideta Reporterid (täpsemalt selle esindaja Türgis Erol Enderoğlu): veebilehe blokeerimine on „esimene näide sellest, et tsensuuri alla on langenud rahvusvaheline meediakanal" — see on ohtlik pretsedent.

Ning OSCE meediavabaduse esindaja Dunja Mijatovići sõnad: „Veebilehe blokeerimine on äärmiselt ebaproportsionaalne abinõu. See on vastuolus interneti kaudu teabele juurdepääsu õigusega ja avaldab kajustavat mõju meedia mitmekesisusele ja sõnavabadusele."

Mis puudutab Euroopa suurriike, siis käesolevaks hetkeks on oma seisukoha välja öelnud Prantsusmaa meedia ametlik esindaja Roman Nadal: „Prantsusmaa järgib ajakirjandusvabaduse põhimõtet. Ajakirjanikel on õigus teha oma tööd, kus iganes nad ei asuks."

Veel väärib tähelepanu USA riigidepartemangu pressiesindaja John Kirby reageering, millest peaaegu vägisi on esile toodud sellised sõnad: „Ma juba vastasin teie küsimusele. Te käite meie briifingutel ja teate väga hästi, mida me räägime sõnavabadusest. Ja teile on suurepäraselt teada, et me väljendame muret just Türgi pärast, kui jutt käib meediavabadusest.
Te küsite minult antud konkreetse juhtumi kohta ja ma ütlen teile: me väljendame selgelt oma muret, eriti seoses Türgiga."

Nendime, et valdavas osas olid need vastused ajakirjanike küsimustele, aga kui küsimusi ei oleks olnud — ei tea, kas nende seisukohtadega oleks välja tuldud või mitte.

Kuid üldiselt on olukord selge. See komplitseerub tänu lääneriikide, eriti Euroopa keerulistele suhetele Türgiga. Oma rolli on etendanud Ankara ja Süüria positsioon kriisikoldena, mis USA-d ja Euroopat kaugeltki ei rõõmusta. Ja veel miljonid põgenikud, kellega türklased Euroliitu šantažeerivad; ja kokkuvõttes aastakümneid veniv lugu Türgi vastuvõtmisega Euroopa Liitu koos pideva tingimuste seadmistega teemal, et Türgil tuleb teha tööd oma väärtuste vastavusse viimiseks euroopalike standarditega.

Kuid oot-oot, milliste standarditega — kas nii, nagu Lätis peaaegu samasuguse looga sellesama Sputniku puhul?

Riia tohib kõike

Läti lugu on Türgi omast märksa huvitavam.Türgi toimis vähemasti lihtsalt ja karmilt. Lätlaste vigurid poleks türklastele nähtavasti pähegi tulnud.

Asi ei ole selles, mida lätlased tegid (nad blokeerisid 29. märtsil võrgulehe Sputniknews.lv, seega sulgesid sputniklastele võimaluse tegutseda Läti domeeninime all, kuigi sedasama nad domeeniimpeeriumiga ".com" teha ei saa). Küsimus on selles, kuidas nad seda tegid ja mida rääkisid.

Sellel teemal on põhjalikud kommentaarid minu kolleegilt, nii et ma nimetan vaid paar fakti. Alustuseks kehtestasid lätlased keelu ja seadsid sellega naeruväärsesse olukorda oma presidendi Raimonds Vējonise. Tema soovitas, et võrguleht tuleb Lätis registreerida ja siis on kõik hästi. Kuid talle ei kantud ette, et registreerimist taotles Sputnik, mis pani võimud pikalt piinlema küsimusega: kuidas keelduda?

Järgnevalt püüti võrgulehele rakendada sanktsioone, osutades sellele, et Euroopa Liit on kehtestanud individuaalsed sanktsoonid meediaagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi suhtes — sisuliselt selle eest, et ta ajakirjanikuna väljendas oma vaateid (ent mis puutub siia veebileht?).

Seejärel, mõistes, et seaduse raamides asi ei õnnestu, asusid Läti parlamendisaaadikud välja töötama uut õigusnormi selle juhtumi jaoks. Täpsemalt, seaduseelnõu kriminaalvastutusest riigivastase tegevuse eest „hübriid- ja infosõja" vormis. Mida see tegevus endast kujutab, püüdsid paramendisaadikud pikalt seletada, kuid võrgulehe blokeerimist ei oleks nad igatahes tagantjärele kuidagi saanud õigustada. Siis aga sekkus seesama president Vējonis, kuna seaduseelnõu arutati kiirendatud korras ilma temata, kuni ta viibis haiglas. Ta soovitas mitte rikkuda põhiseadust sõnavabaduse osas. Saadikud mõtlevad. Võrguleht on blokeeritud.

Üldiselt, kokkuvõttes libises Läti oma vastupropagandistlike visklemistega mitte ainult Türgi, vaid peaaegu et Ukraina tasemele. Ja kas euroopalikud struktuurid pahandasid? Ei.

Tuues kuuldavale ülalmainitud Dunja Mijatovići üksildase hääle, keda teeb murelikuks see, et Läti välisministeeriumis sammud „võivad luua ohtliku pretsedendi võrgulehtede massiteabevahendite seast väljalülitamise poliitikast Lätis", ei soovita ta võrgulehti blokeerida ega sulgeda, „eriti kui seda tehakse ilma kohtuliku järelevalveta".

Kardan eksida, kuid tundub, et sellega on kõik. Ülejäänud lääs vaikib. Läti tohib teha, mida Türgi ja kõik teised ei tohi. Väärtused — need on lääne poliitikute arvates universaalsed, kuid kellegi jaoks on nad universaalsemad kui ülejäänutele.

 

 

45
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde