Rostislsav Ištšenko, Ukraina süsteemse analüüsi ja prognoosikeskuse president.

Ištšenko: kui Washingtonis ja Brüsselis peast segi minnakse

258
(Uuendatud 12:22 25.08.2016)
Rahvusvaheline kaitseuuringute keskus koostas Riigikogu komisjoni tellimusel aruande, milles tegi ettepaneku tugevdada NATO positsioone Balti mere regioonis.

Rostislsav Ištšenko, Ukraina süsteemse analüüsi ja prognoosikeskuse president

Reaalselt toimivaks Venemaa heidutuseks peab NATO paigutama Balti mere regiooni kaks maaväebrigaadi, õhu- ja raketitõrjesüsteeme, samuti kaks sõjalennukite eskadrilli, räägitakse aruandes.

NATO sõjalise juhtkonna, samuti USA staabiülemate komitee hinnangul ei piisa täiemahulise sõjalise konfrontatsiooni korral Venemaaga Balti platsdarmi kaitsmiseks isegi 5-7 täies lahinguvalmiduses brigaadi ja toetusüksuste paigutamisest Balti riikidesse.

Regiooni konfiguratsioon on selline, et sinna paigutatud väeüksused muutuvad lahingutegevuse puhkedes suureks ajutiselt relvastatud sõjavangide laagriks, halvemal juhul enesetapjateks.

Balti riikide kaitsmiseks (rääkimata juba pealetungivõimest Venemaa sügavusse) on USA-l ja NATO-l vaja tagada sõjaline ülekaal, mis pole põhjendatud ei poliitilisest ega sõjalis-strateegilisest vaatevinklist. See tähendab, et isegi edukaks kaitsetegevuseks on vajalik vähemalt kahekordne sõjaliste jõudude ja vahendite ülekaal Venemaa vägedest.

Arvestades, et NATO Euroopa liimesriikide armeed tagavad riikidele tingliku julgeoleku ja USA on vähendanud oma maaväge 650 tuhat inimeseni, lisaks reserv (950 tuhat, sealhulgas rahvuskaart), tuleb Ameerikal paigutada Balti riikidesse nende alaliseks kaitsmiseks vähemalt kolmandik oma esimese astme lahinguvalmiduses olevatest väeüksustest.

See tähendaks aga kõigi muude piirkondade kaitsevõime nõrgendamist. Tuleb samuti silmas pidada, et potentsiaalse lahingutegevuse puhkedes oleks Venemaal oma vägede arvukust lihtne suurendada väeüksuste juurdetoomisega teistest regioonidest, samuti mobilisatsiooni arvel.

Seejuures lisavägede toomise ja logistilise tagamise võimalused Balti riikidesse blokeeritakse. Venemaa õhuvägi ja laevastik sulgevad kerge vaevaga juurdepääsu nii sadamatele kui ka lennuväljadele. Peale selle purustatakse kõik kommunikatsioonid regioonis juba konflikti esimestel tundidel ikka nende samade raketisüsteemide "Kalibr" ja "Iskander" löökidega.

Seega mistahes suuruse ja relvastusega NATO grupeering Balti riikides on juba ette määratud hävingule ja mida rohkem USA ja NATO vägesid sinna paigutatakse, seda parem saab olema Venemaa strateegiline eelis (see oleks sama, kui paigutada pool Venemaa maaväest Kuubale).

Loetletud põhjustel võib veendumusega väita, et USA ja NATO kontingendi paigutamine Balti riikidesse oleks vaid sümboolse tähendusega.

Kui suurt sõda ei tule, siis ei hakka Venemaa konfronteeruma ei Balti riikides praegu paiknevate Ameerika vägede ega Lati ja Eesti potentsiaalsete armeedega. Suure sõja tingimustes aga mida väiksem on kontingent, seda lihtsam on seda evakueerida ja kui evakuatsioon ei õnnestu, siis seda väiksemad saavad olema kaotused.

Nii et küsida ja tahta võivad eestlased ja lätlased kasvõi miljonilise grupeeringu paigutamist. Rääkida võib mida iganes. Nagunii antakse vaid paarkümmend tanki, kuni sada soomukit, lahingumasinat ja Humvee-d, kuni paar 155 mm iseliikuvate haubitsate divisjoni ja mitte rohkem, kui kümmekond lennukit — see on kõige rohkem, mida NATO ja USA endale Balti riikides lubada saavad ja sedagi oleks juba väga palju.

Kui aga Washingtonis ja Brüsselis lähevad sõjaväelased ja poliitikud lõplikult peast segi ja suurendavad kontingenti mitme või isegi mitmekümne tuhande inimeseni (muide, kes neid seal toitma ja varustama hakkab), tuleb sellise otsuse tegijatele Venemaa kangelase kuldtäht anda, kuna nii kiiresti, vastase kulul ja Venemaa eelarvet koormamata ei ole Venemaa globaalset strateegilist positsiooni tugevdada võimalik.

Nii et las räägivad, las küsivad — soovin, et neil kõik see korda läheks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohtadega.

 

 

258
Samal teemal
Raport peab vajalikuks Läänemere regiooni kahe brigaadi paigutamist
NATO kavatseb paigutada väeüksused Ida-Euroopasse ja Balti riikidesse
Arbatov: NATO riigid kardavad Venemaa võimsaid relvajõudusid
Ekspert: NATO ja VF vastasseis väljub mõistlike stsenaariumide raamidest
Tapale minekuks valmis! Läti võõrustab NATO kõrgemat generaliteeti
NATO ülekaal on kahtluse all kõigis sõjapidamise valdkondades
The Independent kolumnist: Venemaa saavutas NATO üle diplomaatilise võidu
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde