NATO rahvusvaheline õppus Saber Strike.

Raport peab vajalikuks Läänemere regiooni kahe brigaadi paigutamist

34
(Uuendatud 11:12 21.04.2016)
NATO peaks tegeliku heidutuse tagamiseks paigutama Läänemere piirkonda kaks maaväebrigaadi, lisaks tuleks piirkonda paigutata õhu- ja raketikaitse süsteeme ning täiendavalt kaks lennukite eskadrilli, seisab riigikogu riigikaitsekomisjoni tellimusel valminud raportis.

TALLINN, 21. aprill — Sputnik. "Venemaa kujutab endast selget ja vahetut ohtu NATO idatiivale. Kreml ei ilmuta vähimatki kavatsust muuta oma Läänega vastasseisule üles ehitatud poliitikat ega senist militariseerimiskurssi, eriti läänesuunal," seisab riigikogu riigikaitsekomisjoni tellimusel rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses valminud raportis, mis käsitleb NATO ja Venemaa sõjalise seisundi võrdlust Läänemere piirkonnas.

"Venemaa ohtu tuleb selgelt teadvustada, seda tuleb pidada pikaajaliseks strateegiliseks probleemiks ning sellega tuleb igakülgselt arvestada NATO kaitseplaanimises ja alliansi tulevases seisundis Läänemere piirkonnas," seisab raportis, edastas BNS.

Raporti koostajate hinnangul peab Venemaa nägema konkreetseid tõendeid liitlasvägedest, mis on valmis heidutuseks. "NATO ettenihutatud kaitse peab kahe kuni nelja aasta jooksul kasvama sümboolsest tõhusaks," seisab raportis. "Allianss peab lisaks liitlasriikide maavägede kohaloleku suurendamisele Balti riikides ja Poolas suurendama ka siin paiknevat õhuväge ning looma jõulise kohaloleku Läänemerel."

Raporti koostajate hinnangul peaks NATO maaväekomponent koosnema esiteks USA soomustatud brigaadi lahingugrupist, kusjuures igasse Balti riiki tuleks paigutada vähemalt üks pataljon ning teiseks NATO mitmeriigibrigaadist, millesse annaksid panuse erinevad liikmesriigid. Ühe pataljoni peaksid välja panema Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa ning panustama peaksid ka teised. Raporti koostajate hinnangul tasuks kaaluda selle brigaadi paigutamist Suwałki koridori lähedusse.

Õhu- ja raketikaitse Läänemere piirkonnas vajab raporti koostajate hinnangul piisavaid õhu- ja raketikaitse süsteeme ja vahendeid, näiteks rakette Patriot olulisemate rajatiste ja taristu kaitsmiseks. Ka tuleks Balti riikides ja Poola paigutada vähemalt kaks lennukite eskadrilli lisaks neile lennukitele, mis täidavad rahuajal Balti õhuturbe missiooni.

NATO merekohalolek Läänemerel peab oluliselt suurenema ning USA peaks kaaluma püsiva oma merekohaloleku loomist Läänemere piirkonnas. Ka peab NATO uuendama võimet läbistada ja seeläbi nullida Venemaa juurdepääsu ja tegevusvabaduse takistamise niinimetatud kuplit.

Nende vägede ja vahendite paigutamine ja hoidmine seni, kuni vaja, Läänemere piirkonnas on jõukohane nii rahalises mõttes, eriti kui pidada silmas heidutuse nurjumise ja NATO terviklikkuse taastamise kõrget hinda, kui ka puhtpraktiliselt.

"NATO-l on olemas kõik jõud ja vahendid, mida Läänemere piirkonnas tegelikult vaja oleks, ainult et need on praegu vales kohas," nendib raport.

"Venemaa reageerib kahtlemata negatiivselt igale NATO püüdele tugevdada alliansi idatiiva kaitset. Kreml hakkab tõenäoliselt süüdistama NATOt pingete kruvimises piirkonnas, "võidurelvastumise" provotseerimises ja muus sellises ning võib isegi taas kasutada tuumarelvadega väljapressimist NATO sihikindluse proovilepanekuks," seisab raportis.

Raporti koostajate hinnangul ei tohi alluda allianss Venemaa hirmutamisele ja väljapressimisele ning peab tegema kõik vajaliku usutava heidutuse ja kaitse loomiseks.

"Venemaale ei tohiks jätta kauaks arusaama, et Läänemere regioon on piirkond, kus ta võib sõjaliselt muretult tegutseda. NATO kaitsepingutused peavad tugevdama piirkonna tavajõudude ja —võimete tasakaalu, andes kindlustunde alliansi idatiiva liikmesriikidele, eelkõige aga heidutades Venemaad ja sel moel minimeerides konfliktiohtu," seisab raportis.

 

34
Samal teemal
NATO ülekaal on kahtluse all kõigis sõjapidamise valdkondades
Must stsenaarium: Balti riikide okupatsioon
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde