Euroopa poliitika analüüsikeskuse sponsorite nimekirjas on teiste hulgas Pentagon.

Erariietes politoloogid. Kes Ühendriikides hirmutab Euroopat Venemaaga

71
Washingtonis on selline Euroopa poliitika analüüsikeskus. Tema sponsorite nimekirjas on Pentagon ja rida suuri Ameerika relvatootjaid. Hiljuti võeti sponsorite nimed keskuse kodulehelt ära. Miks? Selles ongi küsimus.

TALLINN, 21. aprill — Sputnik. Venemaavastase propagandasõja rindel annab viimasel ajal endast üha valjemini teada Euroopa poliitika analüüsikeskus (Center for European Policy Analysis — СЕРА). Mitte väga ammu käidi seal välja "Vene propagandale" Kesk- ja Ida-Euroopas pühendatud ettekanne, kus näitena tuuakse agentuur "Sputnik". Neil päevil süüdistas keskuse juhi asetäitja Edward Lucas Moskvat katsetes lõhestada Euroopa Liitu.

Mis keskus see selline siis on? Vladimir Filippov püüdis raadio Sputnik eetris sellele küsimusele vastust leida. Euroopa poliitika analüüsikeskus baseerub Washingtonis. Tema sponsorite nimekirjas on teiste hulgas Pentagon, samuti rida Ameerika suuri relvatootjaid. Hiljuti võeti sponsorite nimed keskuse kodulehelt maha. Miks? Sellest hiljem.

Keskus peab oma peaülesandeks Lääne poliitika propagandat Kesk- ja Ida-Euroopas. Erilist tähelepanu osutab ta Ukrainale ja muidugi Venemaale. Hiljuti avaldas ta ettekande "Propaganda uuel orbiidil: projekt infosõda-2". Agentuuri Sputnik nimetatakse selles "Venemaa desinformatsiooni levitamise ettevõtteks", Moskva hääletoruks.

Sputnik ei ole esimene Venemaa meediakanal, mis on saanud informatsioonilise klaperjahi objektiks. Enne seda rünnati RT-d (Venemaa telekanal Russia Today — toim.). Näiteks demokraatlikus Ühendkuningriigis püüti tsenseerida telekanali reportaaže, viimati uudist: Ankara võttis ära akrediteeringu Sputnik Türgi peatoimetaja Tural Kerimovilt ja keelas tal riiki sisenemise.

Miks sellised asjad toimuvad? Venemaa meedia kritiseerib Lääne tegevust, näiteks Liibüas, Süürias, Afganistanis. Sellesse suhtutakse Washingtonis ja Brüsselis valuliselt. Pealegi tagavad relvakonfliktid sõjatööstusele paljumiljardilisi tarnelepinguid. СЕРА sponsorite hulgas aga ongi sellised sõjatööstuse "koletised" nagu Lockheed Martin, Bell Helicopter, Sikorsky Aircraft ja on igati loogiline, et relvastuse tootjad on tegelikult Venemaa ja tema meediaväljaannete rünnakute initsiaatorid.

Või veel üks näide. Pentagon arendab Euroopas oma raketikilpi, sinna viiakse uusi tuumapomme — see on normaalne. Kui aga Moskva teatas sellele vastuseks, et Venemaa tuumajõud täienevad 40 uue mandritevahelise ballistilise raketiga, palkas Pentagon СЕРА venemaavastase hüsteeria õhutamiseks ja Moskva "militaristlikku" poliitikat käitlevate ettekannete ettevalmistamiseks.

Kuid see keskus tegeleb ka avalike provokatsioonide korraldamisega. Hiljuti läksid soomlased närvi. Skandinaavlased on praegu niigi hüsteerika serval, küll kangastuvad neile Vene allveelaevad, küll lendavad hävitajad. "Küll hirmutatakse taldrikutega, et näe kus, saatanad, lendavad. Küll hauguvad teil koerad, küll räägivad varemed". Ja nüüd siis teatas veel Soome kaitseminister Jussi Niinistö, et Soome peab valmis olema Ahvenamaa vallutamiseks "roheliste mehikeste" poolt. Tema arvates on olukord Balti merel muutunud ja peab olema valmis eraldusmärkideta sõjaväelaste ilmumiseks. Kust aga tuli Soome poliitikutele informatsioon selle kohta, et Venemaa tahab Ahvenamaale tungide? Euroopa poliitika analüüsikeskuse aruandest.

Eelmisel aastal korraldas Venemaa õppused Balti merel. Ja seesama Lucas teatab: Venemaa harjutas riigi edelaosas toimunud mastaapsete sõjaväeõppuste käigus Taani, Norra, Rootsi ja Soome erinevate piirkondade hõivamist. Seepärast, ütleb Lucas, peaksid Rootsi ja Soome võimalikult ruttu liituma NATO-ga.

Selliste ülesannete lahendamiseks ongi vaja Euroopa poliitika analüüsikeskust, mille peakorter asub Washingtonis. Sellepärast, et üks tema peasponsoritest on Pentagon.

 

 

71
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde