Rahvusvaheline lahinguõppus Kevadtorm Eestis.

Must stsenaarium: Balti riikide okupatsioon

172
(Uuendatud 15:44 19.04.2016)
Riigikogu riigikaitsekomisjoni tellimusel valminud raport nimetab kõige usutavamate Balti riike ähvardavate ohustsenaariumite seas lisaks hübriidsõjale ka võimalust, mis hõlmab Balti riikide eraldamist alliansi ülejäänud territooriumist ja nende võimalikku okupeerimist.

TALLINN, 19. aprill — Sputnik. Riigikogu riigikaitsekomisjoni tellimusel rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses valminud raport, mis käsitleb NATO ja Venemaa sõjalise seisundi võrdlust Läänemere piirkonnas, toob esile mitu Balti riike ähvardavat niinimetatud musta stsenaariumi.

"Paljud asjatundjad arvavad, et kui Venemaa ja Balti riikide vahel peaks puhkema konflikt, hõlmaks see tõenäoliselt siinset vene vähemust, mis lubaks Venemaal õõnestada NATO-t ja EL-i eitatavuse ja umbmäärasuse katte varjus. Venemaa loodaks sel moel saavutada vähemalt teatavaid poliitilisi sihte, samal ajal kui nende tegevus jääks allapoole seda läve, mis käivitaks NATO 5. artikli," seisab raportis, teatab BNS.

Venemaad võib olukorda eskaleerida vaid mõne päeva või nädalaga, enne kui ta on valmis tegutsema avalikult, sealhulgas sõjalist jõudu kasutades. "Halvimal juhul areneks niisugune konflikt otse keskmise intensiivsusega sõjast täiemahuliseks ehk üleüldiseks sõjaks," hindavad raporti koostajad. Samas nendib raport, et Donbassi-laadsel stsenaariumil oleksid Balti riikides Venemaa seisukohalt mitmed olulised piirangud ja puudused.

Kreml ei ole selle taktikaga saavutanud seni soovitud tulemusi isegi Ukrainas. Teiseks on allianss ja idatiiva liitlasriigid väga hoolikalt uurinud Venemaa hübriidsõda ja Ukraina vastusamme ning on valmis reageerima kiiresti ja adekvaatselt. Lisaks jääks Venemaa sellise stsenaariumi korral ilma oma peamisest eelisest, milleks on kiire initsiatiivi haaramine ja ülekaalu saavutamine üllatust ja ajategurit ära kasutades.

Ka nimetab raport oluliseks, et ilma Venemaa ühemõttelise sõjalise toetuseta oleks "separatistidel" peaaegu võimatu võtta enda kontrolli alla Venemaa piir Balti riikidega. Samas tooks Venemaa sõjaline toetus "separatistidele" vältimatult kaasa konflikti NATO-ga. "Venemaa võimalus saavutada märkimisväärset ja kestvat poliitilist kasu vastasseisus NATO/EL-i ja Balti riikidega või koguni mujal oleks äärmiselt napp," seisab raportis.

Teise, eelnevaga seonduva stsenaariumina toob raport välja üllatuslikku sissetungi pärast provokatsiooni. Raporti koostajad märgivad, et Venemaa relvajõud on sellist stsenaariumit korduvalt harjutanud otse Läti ja Eesti idapiiri taga.

"Selline ootamatu sissetung oleks kindlasti üllatus rünnatavale riigile ja NATO-le ning Venemaa saaks seda kasutada demonstreerimaks alliansi haavatavust ja suutmatust kaitsta kogu enda territooriumit, samuti provotseerimaks lääneriikide leeris poliitilist lõhenemist," seisab raportis.

Samas nendivad raporti koostajad, et niisugust avalikku agressiooni peetaks automaatselt relvastatud rünnakuks NATO vastu ning see tooks kaasa poliitilise, majandusliku ja sõjalise reaktsiooni. "Narva ei ole Krimm ega Donbass. Allianss ja veel vähem Balti riigid ei tee järeleandmisi territoriaalse terviklikkuse küsimuses ega lepi fait accompli'ga [tehtud tegu]," seisab raportis.

"President Putin kindlasti eelistaks mitte kõigest õrritada alliansi ja riskida tõsiste kaotustega, vaid anda selle asemel surmahoobi NATO-le, st teha teoks sellise stsenaariumi, mis hõlmab Balti riikide eraldamist alliansi ülejäänud territooriumist ja nende võimalikku okupeerimist," seisab raportis.

Ka seda stsenaariumit on Venemaa relvajõud korduvalt harjutanud regulaarsetel ulatuslikel õppustel. Venemaa on rünnanud Gruusiat ja Ukrainat üsna täpselt niisuguse stsenaariumi kohaselt ja kasutanud selleks eelnenud suurõppustel osalenud jõude.

"See oleks palju võimsam poliitiline hoop NATO-le ja EL-ile ning annaks edu korral Venemaale vaieldamatuid sõjalis-strateegilisi eeliseid Läänemere piirkonnas, "lahendades" võib-olla ka Kaliningradi eksklaavi probleemi," seisab raportis.

Raporti koostajad nendivad, et Kremlil ei oleks raskusi ettekäänete leidmisega ning lisaks on Venemaa demonstreerinud võimet takistada tõhusalt juurdepääsu ja tegevusvabadust Balti riike ümbritsevas mere- ja õhuruumis.

"Venemaa sissetungile Valgevene territooriumi kaudu Kaliningradi oblasti suunas läbi 100 kilomeetri laiuse Suwałki koridori (Poola ja Leedu territoorium) ühes operatsioonidega Eesti ja Läti vastu Leningradi ja Pihkva oblastist võib järgneda õhu- ja mereblokaad, kui NATO ei reageeri õigeaegselt ja jõuliselt ning alliansil puudub vajalik ettenihutatud kohalolek," seisab raportis.

"Ehkki milline tahes eelkirjeldatud stsenaariumidest võib teoks saada, peavad NATO sõjalised planeerijad arvestama, et Venemaa, isegi kui ta ei soovi ulatuslikku sõda NATO-ga, ei jäta kasutamata head võimalust pöörata enda kasuks NATO poliitilisi erimeelsusi ja piirkondlikku nõrkust Läänemere piirkonnas," seisab raportis.

"Aeglaselt kulgev "hübriidsituatsioon" või kiire "sissetung", mis areneks NATO-Venemaa "külmutatud konfliktiks", mida ei eelistaks kumbki pool, on väga vähe usutav. Palju usutavamalt tegutseb Venemaa nii, nagu on õppustel harjutatud, toetudes piirkonnas paiknevale A2/AD [juurdepääsu ja tegevusvabaduse takistamise] võimele — see tähendab, ohustaks Balti riike tervikuna ja tõsiselt, mitte ainult mikrotasandil," seisab raportis.

 

172
Teema:
NATO idarindel (273)
Samal teemal
NATO ülekaal on kahtluse all kõigis sõjapidamise valdkondades
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde