Brüsselis avaldas pühasõdalaste vägivalla vastu meelt 7000 inimest.

Marss terrorismi ja vihkamise vastu

35
Belgia pealinnas Brüsselis avaldas pühapäeval pühasõdalaste vägivalla vastu meelt umbes 7000 inimest, teatas politsei.

TALLINN, 18. aprill — Sputnik. Umbes 6000 inimest alustas rongkäiku raudteejaama Gare du Nord juurest, nendega liitusid Brüsseli kesklinnas Molenbeekist teekonda alustanud 1000 protestijat.

Meeleavalduse "Marss terrorismi ja vihkamise vastu" organiseerisid kodanikuühendused, kes lootsid tänavatele tuua 15 000 inimest, teatab BNS.

Protestimarss pidi esialgu toimuma 27. märtsil, ent politsei otsustas selle julgeolekukaalutlustel tühistada.

"Kui meie kaaskodanikke, kaitsetuid tsiviilisikuid tapetakse argpükslikus rünnakus, peaksid kõik kodanikud oma tülgastust ja solidaarsust väljendama," ütles demonstratsiooni korraldamises osalenud Liege'i linnavolikogu liige Hassan Bousetta AFP-le.

"See on hetk mõtiskluseks ja kaastundesõnumiks ohvritele ja moment, mil kodanikud näitavad ühtekuuluvustunnet," sõnas ta.

Rongkäiguliste peakolonni juhtisid ohvrite pereliikmed, kandes prantsuse ja flaamikeelset loosungit "#üheskoos vihkamise ja terrori vastu". Neile järgnesid usukogukondade esindajad.

Tosinkond uskudevahelise dialoogi ühingu liiget kandis loosungit "Üheskoos rahus", rühm moslemeid kandis hüüdlauset "Minu religioon ja usk on armastus."

22. märtsil sai Brüsseli rahvusvahelises lennujaamas ja Maelbeeki metroojaamas korraldatud kolmes enesetapuplahvatuses surma 32 inimest. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmusrühmitus Islamiriik (IS).

Tuletõrje pressiesindaja Pierre Meyesi sõnul sümboliseeris pühapäevasel meeleavaldusel päästeteenistuste rolli rünnakute järel kasutatud sisselülitatud signaaltuledega tuletõrjeauto.

Molenbeekist kesklinna suundunud rahvahulga seas oli rühm lapsi, kes hüüdis "Daesh, kao minema, Brüssel ei ole sinu jaoks!".

Daesh on IS-i araabiakeelne nimetus.

Brüsseli terrorirünnakud on andnud tugeva hoobi Belgia ühtsuse pihta, mida pingestavad niigi valloonide ja flaamide aastakümnetepikkused erimeelsused.

Rünnakute järel on Belgias puhkenud aktiivne debatt pühasõdalaste esilekerkimise üle riigi moslemitest alamklassi seast.

Siseminister Jan Jambon ütles laupäeval, et "arvestatav osa moslemielanikkonnast" pidas rünnakute järel rõõmutantsu.

Samuti süüdistas ta Molenbeeki islamiusulisi elanikke läinud kuul Pariisi terrorirünnakute kahtlusaluse Salah Abdeslami tabamiseks korraldatud operatsiooni ajal politseinike ründamises.

"Nad loopisid Salah Abdeslami vahistamise ajal politseinikke kivide ja pudelitega. See on tõeline probleem. Terroriste saame me kinni võtta ja ühiskonnast eemaldada, aga nad on pealispind, mille all asub vähkkasvaja, mida on palju raskem ravida. Me saame sellega hakkama, ent see ei juhtu üleöö," sõnas ta.

 

35
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde