Foto on illustratiivne.

Kas USA's tahetakse teada tõde 11. septembri 2001. aasta terroriaktide kohta

60
(Uuendatud 15:49 25.08.2016)
New Yorgi osariigi senaator Kirsten Gillibrand ja endine senaator Bob Graham kutsusid president Barack Obama't üles avalikustama 11. septembri 2001. aasta terroriaktide uurimisaruande salajast osa.

TALLINN, 14. aprill — Sputnik. Mitme Ameerika poliitiku nõue avalikustada täielikult 2001. aasta septembris toimunud terrorirünnakute parlamendi uurimise aruanne pole midagi rohkemat, kui valimiseelne intriig, leiavad eksperdid, kellega vestles Vladimir Ardajev.

New Yorgi osariigi senaator Kirsten Gillibrand ja endine senaator Bob Graham kutsusid president Barack Obama't üles avalikustama 11. septembri 2001. aasta terroriaktide uurimisaruande salajast osa. Sellest teatas briti ajaleht Independent.

Aruanne, mille valmistas ette kongressi mõlema partei liikmetest koosnev komisjon, avalikustati 2003. aastal. Seejuures dokumendi 28 lekekülge 800-st salastati. Selle koostanud komisjoni kaasesimees, Florida osariigi senaator Robert Graham teatas intervjuus telekanalile CBS News, et ettekande salastatud osa sisaldab andmeid New Yorgis ja Washingtonis toime pandud terroriaktide seotuse kohta Saudi Araabia juhtkonna, mõjukate kodanike ja heategevusfondidega. Seda kinnitasid ka teised parlamendiliikmed, kongresmen Tim Roemer ja endine senaator Bob Kerrey.

Er-Riadis nimetati kõiki neid avaldusi "müütide kompilatsiooniks".

11. septembril 2001. aastal hõivasid terroristid neli reisilennukit muutes need terrorirünnaku toimepanemise vahendiks. Kaks lennukit rammisid Ülemaailmset kaubanduskeskust New Yorgis, kolmas lennuk suunati Pentagoni hoonele Washingtoni lähistel ja neljas kukkus alla Pennsylvanias.

Hukkus 2977 inimest, veel 24 inimest jäi teadmata kadunuks. Ametliku versiooni kohaselt lasub vastutus nende terroriaktide eest terroriorganisatsioonil Al-Qaeda.

"Valimiseelsete intriigide pundar"

Tähelepanu väärib vähemalt kaks momenti. Esiteks, poliitikud tulid oma nõudmistega lagedale nädal enne Barack Obama visiiti Er-Riadi, mis on kavandatud 21. aprillile. Kirsten Gillibrandi sõnul oleks otstarbekas dokument avalikustada enne presidendi Lähis-Ida visiiti, sel juhul "saaks ta Saudi Araabia juhtkonnaga aruandes tõstatatud küsimusi arutada".

Teiseks, nii tema, kui ka eks-senaator Bob Graham ei ole mitte Obama oponendid, vaid poliitilised liitlased: nad mõlemad kuuluvad temaga samasse, demokraatlikku parteisse.

"See ei ole midagi rohkemat, kui valimiseelsete intriigide pundar. Paistab, et poliitikud-demokraadid üritavad sel viisil aidata oma partei peamist presidendikandidaati Hillary Clintonit. USA suhted Saudi Araabiaga, sealhulgas 11. septembri sündmuste valguses, on väga peen ja keeruline teema, mille kasutamine mistahes propagandistlikel eesmärkidel on üsna ohtlik. Kahjuks võivad USA Kongressis, nagu igas parlamendis, leiduda poliitikud, kes populismi kalduvad," ütles Veenemaa teaduste akadeemia USA ja Kanada instituudi Lähis-Ida konfliktide analüüsi keskuse juht Aleksandr Šumilin.

Kuigi 11. septembri rünnakutes osalenud 19 terroristist 16 saabusid USA-sse Saudi Araabiast, ei ole ametliku Er Riad, eriti kuningliku perekonna seotust nende sündmustega ametlikult keegi kunagi ametlikult tõestanud. Kuid selle peale mängida üritavad siiamaani paljud ja seda isegi vaatamata asjaolule, et Al-Qaeda strateegia on alati olnud suunatud võitlusele Er-Riadi kuningliku perekonnaga.

"Jutt käib üldsegi mitte sellest, et 15 aasta tagustes sündmusteles lõpuks "i"-le täpp peale panna, vaid kõigest sellest, kuidas õigesti valimised võita ja õige kandidaadi valimisvõit kindlustada. Kuigi senaatori ja ekssenaatori nõudmine adresseeriti Obamale, on see tegelikult sihitud vabariiklaste pihta, kelle president George Bush noorem nende terroriaktide toimumise ajal võimul oli. See on vaid veel üks ettekääne valijatele meelde tuletada, kellel lasub vastutus selle tragöödia toimumise eest," leiab Sõjalise prognoosi keskuse juht Anatoli Tsõganjuk.

"Nende terrorirünnakute ümber on siiani palju udu ja õhku on jäänud rippuma palju küsimusi, millele vastuseid pole saadud. Sellisel soodsal pinnasel kasvab palju konspiroloogilisi teooriaid, mis poliitilistel eesmärkidel käiku lastakse. Tegelikult annab see tunnistust väga keerulisest olukorrast pretendentidega Valga maja juhi ametikohale, kusjuures lõhe kummagi partei sees on üsna suur, kinnitab Rahvusvahelise ühiskondliku fondi "Eksperimentaalne loominguline keskus" asepresident Juri Bjalõi.

Probleem on ka selles, et ülemäära palju saudide raha on juba ammu Ühendriikide majandusse investeeritud ja paljud ameerika juhtfiguurid on selle rahaga tihedalt seotud, märgib analüütik.

Kas julgeolek või parteiline solidaarsus?

Valges majas tunnistatakse 11. septembri sündmuste uurimistulemuste avalikustamisel suurema läbipaistvuse möödapääsmatust, kuid osutavad seejuures vajadusele "kaitsta salajasi andmeid, millel on oluline tähtsus rahvusliku julgeoleku seisukohalt."

Valimiseelsed intriigid, püüdlused 15 aasta tagustelt sündmustelt mitte ainult "udu hajutada", vaid ka viimaste aastate USA Lähis-Ida poliitika tagajärgedele hinnangut anda — kõik see toimub ühel ja samal ajal, leiab Strateegilise kommunikatsiooni keskuse president Dmitri Abzalov.

"Üleskutse Barack Obamale heita valgust Saudi Araabia rollile 11. septembri 2001. aasta terroriaktide toimepanemises ei ole suunatud mitte ainult isiklikult tema, vaid ka Hillary Clintorni vastu, kes USA riigisekretärina toetas varem aktiivselt "Araabia kevadet". Seejuures viib kaasaegse terrorismi temaatikasse süvenemine paratamatult vastuste otsimiseni küsimustele selliste terroriorganisatsioonide olemuse kohta nagu Al-Qaeda ja DAESH (sama, mis Venemaal keelatud ISIS): kes osales nende loomises, väljaõpetamises ja rahastamises. Varem või hiljem tuleb nendele nagunii vastata. Ja nüüd on saabumas moment, kus julgeolekuküsimused ületavad tähtsuselt tavalist parteilist solidaarsust," räägib politoloog.

Dmitri Abzalovi sõnul ei ole Barack Obama reis Lähis-Itta mitte niivõrd lahkumisvisiit, kuivõrd regioonis USA autoriteedi ja mõju suurendamisele suunatud üritus. Selles mõttes sarnaneb see presidendi hiljutise turneega Ladina-Ameerikasse, Kuubale ja Argentiinasse.

13. aprillil lubas Barack Obama, et otsustab 11. septembril 2001 toimunud terroriaktide uurimisaruande salastatud osa avalikustamise küsimuse 60 päeva jooksul.

 

 

60
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde