Kiiev ja ennast iseseisvaks kuulutanud Donetski ja Lugantski rahvavabariigid leiavad, et Donbassis püsib konflikti de-eskaleerimiseks oht, et aktiivne sõjaline tegevuse jätkub.

Kaks aastat Donbassi konflikti algusest: lahendus aina viibib

68
(Uuendatud 16:33 13.04.2016)
Olukorra lahendamiseks on selle aja jooksul peetud mitu ringi läbirääkimisi, kirjutatud alla kolm dokumenti konflikti leevendamiseks. Ohvrite arv aga aina kasvab, ulatudes ÜRO andmetel juba enam kui 9000 inimeluni.

TALLINN, 13. aprill — Sputnik. Kiiev ja ennast iseseisvaks kuulutanud Donetski ja Lugantski rahvavabariigid leiavad, et pärast kahe aasta möödumist Ukraina relvajõudude sõjaliste operatsioonide algusest Donbassis püsib vaatamata rahumeelsete ühenduste jõupigutustele konflikti de-eskaleerimiseks oht, et aktiivne sõjaline tegevuse jätkub, teatab RIA Novosti.

Täpselt kaks aastat tagasi kirjutas tol ajal Ukrana presidendi kohuseid täitnud Aleksandr Turtšinov alla dekreedile sõjalise operatsiooni alustamiseks Donbassis. Sellest möödunud aja jooksul on peetud mitu ringi läbirääkimisi, kirjutatud alla kolm dokumenti konflikti leevendamiseks. Ohvrite arv aga aina kasvab, olles ÜRO andmetel juba 9000.

Konflikti lühikroonika

Ukraina võimud alustasid sõjalist operatsiooni seoses massiliste protestiaktsioonidega Luganski ja Donetski oblastis pärast 2014. aastal toimunud riigipööret. Donetski oblastis kuulutati 7. aprillil välja Donetski rahvavabariik, Luganski rahvavabariigi loomisest teatati 28. aprillil. Pärast mais korraldatud referendumit deklareerisid Donetski ja Luganski rahvavaariik endi suveräänsust ja moodustasid oma valitsused.

Erakorralised valimised võitnud Ukraina president Petro Porošenko kutsus üles sõjategevust intensiivistama ja lubas sõjalise operatsiooni lühikese aja jooksul lõpule viia.

2014. aasta suvel asusid Ukraina relvajõud pealetungile kogu eraldusjoone ulatuses. Ukraina kindralstaabi andmetel suudeti augusti lõpuks taastada kontroll 60% Donbassi terrritooriumi üle, esmatähtsana läks Kiievi kontrolli alla Slavjansk, samuti suur sadamalinn Mariupol Aasovi mere ääres. Augusti lõpul Ukraina relvajõudude pealetung peatati. Pooled asusid konflikti lahendama rahuläbirääkimiste teel.

Septembri algul kogunes Minskis Donbassi olukorra lahendamiseks kokkukutsutud kontaktgrupp, kes töötas välja lepingud konflikti de-eskaleerimiseks, sealsamas kuulutati välja relvarahu.
Kuid juba 2015. aasta jaanuaris teravnes olukord kontaktjoonel järsult. Konflikti osapooled süüdistasid teineteist ründetegevuse alustamises. Talviste lahingute käigus võtsid Donetski miilitsa üksused oma kontrolli alla Debaltseve linna ja Donetski lennuvälja.

Leidmaks kokkulepet lahingutegevuse lõpetamiseks toimus 2015. aasta veebruaris Minskis taas „Normandia neliku" (Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina) välisministrite kohtumine, kontaktgrupp võttis vastu Minski kokkulepete viivitamatu rakendamise kompleksi, mis sai nimeks „Minsk-2".

Tagajärjed

ÜRO viimaste andmete kohaselt on konflikti kestes hukkunud üle 9000 inimese, haavata on saanud 214 440 inimest ja kannatanuid on veel 30 200. Sõjategevuse tõttu on sajad tuhanded inimesed hüljanud oma kodud ja saanud põgenikeks.

Ukraina valitsus on registreerinud 1,6 miljonit Donbassist ümber asunud isikut, kellest 800 000 kuni miljon inimest elab Kiievi kontrolli alla kuuluval territooriumil.

Konflikt on avaldanud otsest mõju Ukraina majandusele, kuna Donbass on riigi üks tööstuslikult arenenumaid piirkondi. Sinna on koondunud ka peamised kaevandusettevõtted. Konflikti tagajärjel on Kiiev kaotanud 20% oma majanduslikust potentsiaalist.

Ukraina võimud on ka teatanud, et kõige tagasihoidlikumate arvestuste kohaselt kulub Donbassi taristute taastamiseks üle 1 miljardi dollari.

2014. aasta novembris viis Kiiev ametlikult kõik riigiasutused ja pangad talle allumatult territooriumilt minema. Donetski rahvavabariigis ei saadud välja maksta riigieelarvelisi pensione ega töötasusid, sularahata arveldused olid blokeeritud. Kuid sealse vabariigi valitsus suutis lühima ajaga asutada oma panga, mis nüüdsel ajal tegeleb juba mitte ainult väljamaksetega sotsiaalkulude katteks, vaid on sisse seadnud ka sularahata arvelduste süsteemi väljamakseteks ja ülekanneteks Luganski rahvavabariigist ja Abhaasiast.

Donetski rahvavabariigi majandusarengu ministeeriumi andmetel tuleb peamine kaubakäive praegu Venemaalt. Vene Föderatsioonist veetakse sisse 80% kaupadest, samal ajal kui Kiievi kontrollitavalt territooriumilt saabuvate kaupade osakaal kogu kaubakäibes jääb alla 10%.

„Meie territoorium on sõjast laastatud, ja seetõttu on majandus languses… Me oleme valmis ülal pidama isegi neid ettevõtteid, mis töötavad ilma nähtava kasumita — peatähtis on see, et säiliksid töökohad ja toodangule on nõudlust… Lastakse käiku uusi kaevandusšahte — kahe sõja-aasta jooksul oleme neid avanud suuremal hulgal kui seda tegi Ukraina nelja sõjaeelse aasta jooksul. Areneb ka pangasektor," teatas RIA Novostile Donetski rahvavabariigi juht Aleksandr Zahhartšenko.

Ehitus- ja kommunaalmajanduse ministeeriumi andmetel on lahingutegevusest kahjustatud ligikaudu 20 000 kodu, osaliselt või täielikult on hävinud ligi 1 500 ühiskondlikku hoonet — koolimaju, haiglaid, klubisid. Hävinud elamispinna asemele on ehitatud juba üle 100 uue eramu. Purustatud taristu täielikult taastada — tingimusel, et tulevahetused lõpevad — lubatakse Donetski rahvavabariigis mõne aasta jooksul.

„Kahjuks on lahingutegevus veel jätkumas — loomulikult muutuvad seetõttu numbrid suuremaks ja tähtajad võivad pikeneda, kuid praegu arvestame taastamiseks kolme aastaga," ütles Donetski rahvavabariigi ehitus- ja kommunaalmajandusministri asetäitja Aleksandr Kovalenko.

Sellesse, et Ukraina võimud hakkavad konflikti lõppedes Donbassi taastama, Donetskis ei usuta.

Läbirääkimiste protsess

Valgevene pealinnas peetakse regulaarselt Donbassi kontaktgrupi ja selle nelja temaatilise töögrupi istungeid. Kuid olukorra lahendamise poliitiliste aspektide arutelu kulgeb aeglaselt.

Peamiseks komistuskiviks Minski protsessis on küsimus valimiste korraldamisest Donbassis. Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier ja Vene Föderatsiooni esindaja Ukraina küsimustega tegelevas kontaktgrupis Boriss Grõzlov on varem avaldanud arvamust, et valimised võivad piirkonnas toimuda aasta esimesel poolel. Kuid Kiiev ei ole seniajani selleks vajalike seadusandlikke akte vastu võtnud.

Ukraina võimud leiavad, et valimiste läbiviimisele Donbassis peab eelnema täieliku relvarahu kehtestamine. Ühtlasi nõuab Kiiev kontrolli taastamist riigipiiri üle ja valimiste korraldamist vastavalt Ukraina seadustele ning rahvusvaheliste vaatlejate juuresolekul. Lisaks sellele tegi Porošenko ettepaneku paigutada Donbassi OSCE korravalvemissioon, kes tema sõnul suudaks valimiskampaania ajaks kindlustada julgeoleku. Donetski rahvavabariigis arvatakse, et ilma poliitilise otsuseta vaherahu tagamiseks Donbassis on ka valimiste korraldamine võimatu.

„Kui me kirjutasime alla vaherahu meetmete kompleksile, siis me hakkame seda ka täitma. Ainult et praegu ei olene see täitmine meist, vaid Kiievist. Sest ilma poliitilise pooleta ja majandusblokaadi lõpetamata jääb vaherahu paratamatult ajutiseks. Kui ei asuta lahendama poliitilisi küsimusi, tekivad varem või hiljem taas kokkupõrked," leiab Donetski rahvavabariigi juht.

Donetskist on korduvalt teatatud, et valimiste läbiviimiseks oldi valmis 2015. aasta sügisel, nagu see oli Minski meetmetekompleksi sisse kirjutatud. Kuid Kiievi soovile vastu tulles lükkas nende vabariigi valitsus hääletamise tähtaja edasi, lootuses, et Raada siiski teeb muudatuse põhiseaduses ja võtab vastu seaduse Donbassi eristaatuse kohta.

„Me oleme selle poolt, et need (valimised) toimuksid 2016. aasta esimesel poolel ja toetame Steinmeierit, kes seda nõuab. Aga enne seda, kui valimised peavad toimuma, peavad saama seaduseks mitu eelnõu: seadus meie piirkonna staatusest, karistuste vältimisest konfliktiga seotud isikute suhtes, valimisseaduse eelnõu ise," teatas Donetski rahvavabariigi rahvanõukogu Deniss Pušilin.

Samal ajal õnnestus Minski kokkulepete kehtides osapooltel saavutada teatavat paranemist humanitaarolukorras, alustada demineerimist mitmes piirkonnas ja kiirendada ka vangide väljavahetamist.

Eskaleerumise oht

Kevade saabudes on nii Kiiev kui ka isehakanud vabariik teatanud lahingutegevuse eskaleerumise ohust Donbassis. Pooled süüdistavad iga päev teineteist tule avamises, sealhulgas suurtükiväe kasutamises, mis Minski kokkulepete kohaselt pidi olema kontaktjoonelt ära viidud.

Muret rünnakute sagenemise pärast väljendas ka Euroopa Liit, märkides, et vägivald Donbassis on jõudnud enneolematule tasemele pärast 2015. aastal saavutatud relvarahu kokkuleppe jõustumist.

„Me toetame Saksamaa föderaalvalitsuse eriesindaja OSCE juures Saksamaa eesistumise perioodil Gernot Erleri üleskutset, et kõik konflikti osapooled astuksid omapoolseid samme olukorra lahendamiseks ja peaksid täiel määral kinni oma kohustustest," öeldakse ELi avalduses.

Euroliidus rõhutati, et püsiv relvarahu on hädavajalik eeltingimus tagamaks jätkusuutlik edu Minski lepingutes sätestatud poliitiliste kohustuste järgimisel ja täitmisel.

Olukorda lisavad hagu ka mõnede Ukraina ametnike avaldused. Möödunud nädalal teatas Ukraina Donetski sõjaväe- ja tsiviilhalduse ülem Pavel Žebrivski, et Ukraina relvajõud on suutelised kahe nädalaga „Donbassi vabastama". Seejuures on ta veendunud, et mässulised juba nähtavasti valmistuvad rünnakuks.

„See saab olema avalik tõsine sõda… Ma olen selleks valmis ja põhmõtteliselt tahaksingi seda, kuna — näen seda selgelt — valimised või mitte, aga kuni Ukraina armee garnison ei seisa Donetskis, Snižnes, Torezis, kuni ei ole sisse seatud sõjalis-tsiviilvalitsus, mis tegelikult kehtestab… normaalse ja demokraatliku korra nende inimeste jaoks, seni läheb meil väga pikalt aega nende väljatirimiseks rabast, millesse nad on viidud," lausus ta.

Samal ajal teatab Donetsk, et Kiiev üritab ennast „Minsk-2" lepete täitmisest lahti rebida.

„Nad teevad kõik selleks, et süüdistada meid Minski lepingute rikkumises ja need lepped nullida. Nad avavad tule raskerelvadest ja hiljem süüdistavad tulevahetuses meid… Ukraina eesmärk on annulleerida „Minsk-2" ja tekitada läbirääkimiste protsessile uus vorm, lülitades sellest välja rahvavabariikide esindajad," leiab Donetski rahvavabariigi kaitseministri asetäitja Eduard Bassurin.

Tema sõnul järgib Donetski rahvavabariik täielikult Minski kokuleppeid ja on suunatud konflikti rahumeelsele lahendamisele. Bassurin on korduvalt osutanud, et eraldusjoone lähedale Ukraina relvajõude poolt on koondatud sadu ühikuid suurtükiväge, tanke, miinipildujaidjaid ja raketiheitesüsteeme. Tema arvates asuvad need relvajõud suurima tõenäosusega, niipea kui ilmaolud võimaldavad, pealetungile.

 

68