Ukraina president Petro Porošenko.

Porošenko võttis oma lähikonda Türgi eriteenistuse agendi

45
(Uuendatud 16:39 12.04.2016)
Selgub, et isehakanud krimmitatari rahva kaitsja Ukraina presidendi juures on juba ammu Ukraina julgeolekuteenistusel „konksu otsas“ kui Türgi eriteenistuse agent.

TALLINN, 11. aprill — Sputnik. Kiiev paistab arvavat, et just niisuguseid inimesi on talle praegu vaja, rääkis Sputniku raadios Pavel Ivanov.

Kõikjalejõudvad häkkerid lekitasid huvitavaid andmeid Ukraina presidendi eriesindaja krimmitatarlaste juures, Ülemraada saadiku ja krimmitatarlaste esinduskogu medžlise juhi Mustafa Džemiljovi kohta.

Selgub, et ta töötas aktiivselt Türgi eriteenistuse heaks. Kaks aastat tagasi koostas Ukraina julgeolekuteenistus sel teemal üksikasjaliku aruande. Kuid siis toimus maidan ja see teave muutus ebaoluliseks. Isegi vastupidi, selle inimesega oli nüüd kasulik „sõber" olla. Kõigi oma kaunite regaalide juures on see tegelane, nagu teada, tegelikult üks kurikuulsamaid äärmuslasi, kes püüab provotseerida krimmitatari rahvast väljaastumistele seadusliku võimu vastu ja olukorda poolsaarel destabiliseerida. Ta on, muide, kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Nimelt Džemiljov koos oma aatekaaslastega ning Venemaal keelatud „Paremsektori" mässulistega lubas hiljaaegu korraldada „näljamässu", kehtestades Krimmis toidublokaadi.

Veebruaris ähvardas Džemiljov luua krimmitatari pataljoni, mida varustavad relvadega Türgi võimud. Ja paari kuu möödudes sai teatavaks, et niisugune allüksus ongi moodustatud, saades vanamoelise nime „surmaminejate pataljon". Loodud on see justnagu Ukraina Venemaa-piiri kaitsmiseks. Kuid Džemiljovi enda sõnul on talle alluvad võitlejad teatavate „veriste" sündmuste puhkedes Krimmis valmis „seisma kaljuna" krimmitatari rahva eest. Mõnedel andmetel kohtus medžlise liider möödunud aasta detsembris Ankaras president Erdoğaniga ja too lubas tõepoolest rahastada tagaotsitavatest krimmitatarlastest pataljoni loomist Hersoni piirkonnas. Nimetati isegi selle pataljoni suurus — üle 500 inimese. Muidugi, selle projekti jaoks taotleti toetusraha ja nüüd on Džemiljovil vaja oma „efektiivne juhtimine" ette näidata. Investorid võivad ju nõuda ka kuluaruannet. Nii et põhjuseid kahelda selles, et medžlise juht jätkab tegevust Türgi rahalisel toel, praktiliselt ei ole.

Kiievile on nii usaldusväärne partner, kes vihkab Venemaad ja on valmis korraldama kõikivõimalikke sigadusi, praegu väga vajalik. Mingit valikupeenust oma suhetes Ukraina ju enam ammu ei ilmuta.

Samal ajal, toetudes avaldatud andmetele, on Ukraina julgeolekutöötajad juba mitu aastat jälginud Džemiljovi ettevõtmisi ja jõudnud jälile tema sidemetele Türgi luurega, samuti miljonite dollarite saamisele tema patroonidelt. Ning see kõik paistab enam kui usutav. Türgis on medžlise juhi tegevust hinnatud ja hinnatakse. Seda tegevust tunnustati Ankaras kõrgeima riikliku autasuga — Türgi Vabariigi Ordeniga. Enamgi veel, Džemiljov valiti Türgi Seljuki ülikooli audoktoriks poliitiliste ja sotsiaalteaduste ning Gebze´i Tehnoloogiaülikooli audoktoriks õigusteaduste alal. Nii et selle tegelase angažeeritus on ilmne ja seoses Moskva ja Ankara pingeliste suhetega on tema tähtsus mitmekordselt kasvanud. Seda eriti Porošenko ja Erdoğani tugeva Venemaa-vastase liidu loomise püüdluste valguses.

Kiievis ei võeta arvesse vaid üht — koostöö Džemiljoviga kujutab endast Ukraina jaoks kordades suuremat ohtu kui müütiline Vene oht. On ilmselge, et ukrainameelne retoorika pole selle inimese jaoks mitte midagi enamat kui propagandistlik kattevari jõupingutustele, mis on orienteeritud hoopis teise riigi huvidele. Ja igal juhul, kui tuleb sobiv võimalus, vihkab ta Ukrainat avalikult samasuguse jõuga nagu Venemaad. Kuulub ju Krimm Džemiljovi ja tema toetajate silmis mitte venelastele ega isegi ukrainlastele, vaid Musta mere teisel kaldal seisvale riigile.

 

45